Õmbluse poorsus. Õmbluse poorsus (joon.1) tekib metallis lahustunud gaaside eraldumisel kristalliseeruvast keevitusvannist. Poorid võivad paikneda õmbluse teljel, õmbluse ristlõikes ja samuti kokkusulamisala lähedases ketina või üksikute rühmadena. Mõnikord on poore ka õmbluse pinnal. Nende suurus võib olla mõnest mikromeetrist kuni mõne millimeetrini. Keevisõmbluste poorsus on täiesti lubamatu survega või vaakumiga töötavais aparaatides ning vedelate ja gaasiliste ainete anumais. Poorsuse vähendamiseks on vaja suurendada keevitusvanni, aeglustada selle jahtumiskiirust ning luua sel moel tingimused gaaside täielikuks eraldumiseks. Räbupesad. Räbupesad on õmbluses kanalitena, mis ei välju õmbluse pinnale. Kanali laius on tavaliselt võrdne keevitatavate materjalide vahelise piluga, pikkus aga võrdne või kordne keevitusvanni pikkusega. Sellised räbupesad tekivad peamiselt räbustis keevitamisel, kui kahepoolse õmbluse esimest läbimit keevitatakse
Õmbluse poorsus: Õmbluse poorsus (joon.1) tekib metallis lahustunud gaaside eraldumisel kristalliseeruvast keevitusvannist. Poorid võivad paikneda õmbluse teljel, õmbluse ristlõikes ja samuti kokkusulamisala lähedases ketina või üksikute rühmadena. Mõnikord on poore ka õmbluse pinnal. Nende suurus võib olla mõnest mikromeetrist kuni mõne millimeetrini. Keevisõmbluste poorsus on täiesti lubamatu survega või vaakumiga töötavais aparaatides ning vedelate ja gaasiliste ainete anumais. Poorsuse vähendamiseks on vaja suurendada keevitusvanni, aeglustada selle jahtumiskiirust ning luua sel moel tingimused gaaside täielikuks eraldumiseks. Joon. 1 Räbupesad: Räbupesad on õmbluses kanalitena, mis ei välju õmbluse pinnale. Kanali laius on tavaliselt võrdne keevitatavate materjalide vahelise piluga, pikkus aga võrdne või kordne keevitusvanni pikkusega. Sellised räbupesad tekivad peamiselt räbustis keevitamisel, kui kahepoolse õmbluse