r) )(--,11r'-n* ) so"7 't'-gt :o 1,L Te"+- 4 y.=l xL+ z h-6 - o r - -< I (r 4(J.) a*? t) uaa,d,"v*"( i l r o- xq'n n1 1"" t, =!#,u- l) i&!!a, ' anuA--, I L l, Jto"L, i rt *.@ p- f = Ia(t-.
2. Vedelike väljavoolamine avadest Kui on tegemist vedelike väljavoolamisega anumate külgseinas või põhjas olevatest mitmesuguse kujuga avadest, on tihti vajalik määrata väljavoolava vedeliku kulu või aeg, mis kulub kogu vedeliku või osa vedeliku anumast väljavoolamiseks. Selliste ülesannete lahendamine põhineb Bernoulle'i võrrandi kasutamisele, arvestades, et väljavoolavad vedelikud on ideaalsed: Konstantsena hoitava vedelikunivooga (statsionaarne reziim) pealt lahtise anua jaoks valime tasapinna 1, mis vastab vedeliku ülemisele nivoole anumas, tasapinna 2 aga kohale, mis vastab väljavoolava vedeliku joa kõige kitsamale ristlõikepinnale. Jättes arvestamata küllaltki väikese vahemaa anuma põhjas oleva ava ja väljavoolava vedeliku jao kõige väiksema ristlõikepinna asukoha vahel, võib võtta, et kus H-anumas olevavedeliku kihi kõrgus väljavooluava kohal. Kuna eespool toodud eelduste põhjal p1 = p2 ja w1 = 0 (vedelikuülemine nivoo anumas
mitmesuguse kujuga avadest, on tihti vajalik määrata väljavoolava vedeliku kulu või aeg, mis kulub kogu vedeliku või osa vedeliku anumast väljavoolamiseks. 3 Selliste ülesannete lahendamine põhineb Bernoulle’i võrrandi kasutamisele, arvestades, et väljavoolavad vedelikud on ideaalsed: p1 w21 p2 w22 z 1+ + =z 2+ + ρg 2 g ρg 2 g Konstantsena hoitava vedelikunivooga (statsionaarne režiim) pealt lahtise anua jaoks valime tasapinna 1, mis vastab vedeliku ülemisele nivoole anumas, tasapinna 2 aga kohale, mis vastab väljavoolava vedeliku joa kõige kitsamale ristlõikepinnale. Jättes arvestamata küllaltki väikese vahemaa anuma põhjas oleva ava ja väljavoolava vedeliku jao kõige väiksema ristlõikepinna asukoha vahel, võib võtta, et z 1−z 2 ≅ H kus H-anumas olevavedeliku kihi kõrgus väljavooluava kohal.
annaabi.ee 
