Niisugust seostatust ehk ühtsust loob arutegevus selle kaudu, et ta rakendab taju- ettekujutustele mõisteid. Mõisted põhinevad Kanti sõnul “funktsioonile”: “Ma mõistan funktsiooni all erinevaid ettekujutusi ühe ühise alla korraldava toimingu ühtsust” (B 93). Mõisteid rakendatakse tajudele aga nende üle otsustades. Alati kui me rakendame mõisteid, ühendame me üksteisega arvukalt ettekujutusi, see tähendab meil olemasolevaid kaemus- antusi, mis on mälus alalhoitud ja kombineerunud. Vahetus suhtes objektiga on üksnes kaemus, mõiste vahekord objektiga on vahendatud ettekujutustega nendest tunnustest, mis moodustavad mõiste sisu. Otsustused saavad seega olla üksnes selliseks teadmiseks objektist, mis on vahendatud teiste ettekujutustega. Niisugune ettekujutuste ühendamine mõistetega on kätketud igasugusesse otsustusse, ka sellistesse tajuotsustustesse nagu “Päikese käes olnud kivi tundub katsumisel soe”. Ehkki ka
kuulsus levima ka väljapoole prantsuskeel areaali. ? Horkheimer, Max 1990 Kaob see, mida me nimetame mõtteks Kivimäe, Mart 1990 Max Horkheimer Looming 10/ 1398 1403 Tema ideestiku ja instrumentaariumi kujundajaks oli saksa filosoofia, ülekõige Schopenhauer, ja siis Kant, Hegel, Marx, lisaks Freud.Ühendades teaduse ja filosoofia, uuris taa sotsiaalseid, majanduslikke, poliitilisi, psüühilisi situatsioone ning nende ühiskondlikke ja individuaalseid tingimusi mitte lihtsalt kui antusi, vaid kui ajalooliselt kujunenuid, järelikult muutuvaid ja muudetavaid. Tema varasemat neomarksismi varianti ja ilisemat evolutsiooni on ilmestanud esiplaanil olev moraal.Ühiskond ilma moraalita tähendaks talle ühiskonda ilma vaimuta. Olulisel kohal on teoloogia tema töödes, sest mis muu takistaks inimesi tegemast selliseid õudusi nagu Hitler ja staalin tegid, kui jumal. Ise nimetab ta seda Igatsuseks Teistsuguse järele. Kritiseerib
annaabi.ee 
