Teadvuse omaduseks on suunatus esemele. Alati "Bewusstsein von". Intentsionaalsus. Võime välja tuua teadvuse esemelisuse tüübid ja struktuurid — noemaatilised struktuurid. 2. teadvuse aktide (noeetilised struktuurid) modifikatsioonide (vastuvõtt, meenutus, fantaseerimine) analüüs. 3. tänu intentsionaalsusele avaneb veel üks teadvuse omadus — funktsioon teatada tähendus. 4. vool tervikuna ja üksikelemendid on iseavanevad antused (Gegebenheiten). 5. teadvuse ajalikkus, ontoloogilisus, aktiivsus. 1905 vastuvõtu temporaalne struktuur 1. nüüd/praegu-punkt (esmane mulje) 2. retentsioon (retentio — peetus), st esmane nüüd-punkti teadvuses "hoidmine" ja järgnev retentsioonide jada 3. protentsioon (protentio — välja e. ette sirutama) st esmane ootus või eelaimdus, mis konstitueerib seda, mis toimub 4. Just aeg on teadvuse ühtsuse alus. Üleelamiste sisemiste faaside süntees, tähenduste voolu
aga Platon nimetab “meenutumiseks”. Matemaatikas ei seisa seega “õppimine” ja tõdede “kaasasündinud omandamine” kaugeltki mitte vastuolus teineteisega. Kogu küsimuse sead on järelikult vale: “õpitav” ongi üksnes see, mis kui ürgomane teadmine meie hinges juba olemas on seetõttu ei ole ka “õppimine” midagi muud kui “anamnesis”. Kehtib see matemaatikas, siis peab see kehtima ka eetikas: siingi on voorused mingid kaasasündinud antused, milliseis on vaja vaid teadlikuks saada. Ütleksime seda täpsemalt, tänapäevase filosoofia keeles väljendatult: voorused on inimese kõlbelise teadvuse igikehtivad sisud – idee, mis teadvusse tõustes ning teadmiseks saades on teostatavad, seega “aprioorsed” antused. Just see on platonistliku eetika alussambaks – kuigi Platon ise vaevalt kõiki sellega seostuvaid probleeme nägi. Nii platonistlikus kui ka igas teises
teket. kuna mõistelise tõe vastand oleks võimatu. 15 · Religioon ei ole mitte transtsendentse päritoluga · Niisiis olemine ja tunnetamine on absoluutselt fenomen, vaid üks inimvaimu produkte. identsed. · Religiooni lätteks on psüühilised antused eriti · Sisetaju absolutiseerimine viib ta spiritualismi. hirm ja lootus, mis tulenevad inimelu nõrkusest ja · Ainsaks reaalseks eksistentsivormiks on tunnetav ebakindlusest. vaim, meie mina või hing. · Religioonifilosoofia · Tunnetusõpetus · Algselt on kõik religioonid polüteistlikud. · Abstraktseid üldmõisteid ei ole olemas, need on
annaabi.ee 
