(двенадцатиперстная кишка) • Soole ensüümid (enterotsüüdid) • Laktoosi talumatus 24. Olulisemad seedetrakti hormoonid (gastriin, sekretiin, koletüstokiniin, somatostatiin, motiliin, ghreliin, glükagooni-sarnane peptiid-1, vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid) ja nende füsioloogiline roll. 50 Gastriin (mao antrumist) Sekretiin (duodenum) Kolestüstokiniin (CCK, duodenum) Pankrease polüpeptiid (pankreas) Magu inhibeeriv polüpeptiid (GIP: jejunum ja duodenum) Motiliin (jejunum ja duodenum) Glükagooni-sarnased peptiidid GLP-1 ja GLP-2 (ileum ja jämesool) Neurotensiin (peensoole alumised osad) 25. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Maksa ja sapipõie roll seedimise protsessis. Jämesooles
lained. Aeglaste lainete ostsillaatoritel on peensoole algusosas suurem sagedus (12 tüklit/min), lõpposas väiksem (8 tsüklit/min). Nii toimub soolesisaldise aeglane edasiviimine. Interdigestiivses perioodis esineb peensooles propulsiivne migreeruv müoelektriline kompleks (MMK). Selle faasid: täielik rahu 40...60 min korrapäratu motoorika 30 min korrapäraste elektriimpulsside vahendatud motoorika. 15 min MMK algab antrumist ja peensoolest liigub järjest edasi jämesooleni, kus kindlaid faasidevahelisi erinevusi pole. Elektriline aktiivsus on igal juhul kogu aeg olemas, aga võib olla nii nõrk, et igale impulsile ei järgne kokkutõmmet. Motoorse rahu korral ei järgne impulsile üldse kokkutõmmet. Korrapäratu motoorika korral järgnevad ka impulssidele kokkuõtmbed, kuid on ka nõrku impulsse, millele kokkutõmbeid ei järgne. Korrapärase motoorika faasis järgneb igale impulsile kokkutõmme.