Innovatsiooniuuringud küsimus on hierarhias, kust innovatsioonid tulevad. Trad rahvakultuuris on ülevalt alla, eeskujud tulevad kõrgemalt allapoole. 20.saj on innovatsioonid rohkem alt üles. Tegeletakse rohkem ruumilise innovatsiooniga ruumilisega (linnast-maale); ajaloolise innovatsiooniga (millised on need perioodid, eestis sajandivahetus 19.-20.saj). Antropologiseerumine. ,,Kohtumispunktid" (ajaloo ja atnro) 60ndatest alates. Euroopa etnos on kaks protsessi korraga: antros (sotsantopoloogia ja kultuuriantropoloogia), etnos (rahvaliketnos) 60ndate lõpust alates arengud, mis on käsitletavad kultuuriliste pööretena suhtes antrose, etno ja ajaloo vahel hakkavad tihenema. Ajalugu on mõjut antropoloogia teooriatest. Etno saab oma mõjutused antrost, kas otse või ajaloo kaudu. Tulemuseks, et kultuuri hakatakse vaatama laiemalt, holistlikult, mitte et kultuur on elitaarne valdkond. Sellesest kolmesest protsessist eristuvad välja kaks suunda: 1
J.Herskovits.(Boase õpilane). Eesmärgiks võimalikult erinevalt tähistada kultuuri eripärasi. Eri ühiskonnad toimivad erinevate põhimõtete järgi. Interpreteeriv antropoloogia(sümbolanalüüs, sümboolne antropoloogia, semiootiline antropoloogia). Seostub Clifford Geertzi uurimusega. 1973 – paneb oma artiklid kokku üheks kogumikuks. Kirjutab sissejuhatava peatüki. Pealkiri: „Kultuuride tõlgendamine“. Teadlane suudab tõlgendada. Väidetud on ka,et tema on antros algatanud kaose, sest tema ütles, et pole enam vaja otsida seletusi. Ja kui seletamine pole enam vajalik, anname me ju kõigile vabad käed. Saab hoopis nimetada tõlgendamiseks. Talle omistatakse ka suurte teooriate otsimise lõpetamist. Ta ütleb,et suurte teooriate aeg on läbi. Strukturalism jääb viimaseks katseks seletada suurt üldis antropoloogist kultuuri. Suurte üldistavate lähenemiste aeg on läbi. Viib erandlike kultuurinähtusteni. Antropoloogid teevad
annaabi.ee 
