igatahes mitte ometi asjade olemusest." Ning justnagu on välja mõeldud kõik sõnad kirjeldamaks valelikkust, ei pärine ka tõde Pilvekukulinnuriigist. ,,Me nimetame inimest ,,ausaks"; me küsime: miks toimis ta täna nii ausalt? Meie vastus peaks kõlama: oma aususe tõttu. Ausus! See tähendab: puuleht on lehtede põhjus." Mis on niisiis tõde? Nietzsche arvab, et tõde saaks kirjeldada kui ,,Metafooride, metonüümide, antropomorfismide liikuv armee, lühidalt, summa inimlikest suhestustest, mis on poeetiliselt ja retooriliselt esile tõstetud, ülekantud ja kaunistatud, ning mis peale pikka kasutamist ühele rahvale kindlad, kanoonilised ja siduvad tunduvad: tõed on illusioonid, mille kohta ei mäletata, et nad säherdused on: metafoorid, mis on ära kasutatud ja meeleliselt jõuetuks muutunud, mündid, mis on oma kuju kaotanud ja nüüd vaid metallina arvesse tulevad, kuid müntidena enam mitte
Isegi Paul Tillich väidetakse olevat öelnud peale Jungi surma ja veidi enne enda surma ühel loengul Chicago ülikoolis, et kui tal oleks veel jäänud piisavalt aega, tahaks ta edasi liikuda ,,jungilikus" suunas. (CLIFT 1983:136) Kristliku mõtte seisukohast on kaheldav Jungi duaalne jaotus: kindlapiiriline empiiriline maailm versus spekulatiivne metafüüsiline maailm. Juba Vana Testament seletab nii inimest kui Jumalat läbi erinevate võrdpiltide ja kujundite ning teadlike antropomorfismide. Kristus oma tähendamissõnadega Uues Testamendis kinnitab veelgi selgemalt üheainsa maailma ideed. Siinse, nähtava maailma põhjal toodud näited on kaugel sellest, et olla täiuslikud metafüüsilise maailma kirjeldused. Siiski on nendega võimalik tabada põhilist. Kui see nii ei oleks, siis peaksime pea kogu Jeesuse kuulutuse ja õpetuse, mis põhineb kõnekujunditel, tunnistama ekslikuks ja eksitavaks.
annaabi.ee 
