HEA ELU KAS MÜÜT VÕI TEGELIKKUS Kes poleks kuulnud väljendit "küll tema elab head elu". Millegipärast peetakse tihti selle all silmas, et kellelgi on rohkem materiaalseid hüvesid kui teisel. Näiteks elab ta ilusas majas, sõidab kalli autoga, käib pidevalt reisidel ja elab muidu jõukalt. Kas aga hea elu võrdub tingimata rahalise rikkusega? Või mida väljend hea elu üldse tähendab? Objektivistlik hea elu teooria näiteks põhineb antropoloogilisel väitel, et kõigile inimestele on omased universaalsed põhivajadused (toit, peavari, tervis, kindlustunne, sõprus ja armastus, isiklik ja poliitiline autonoomia, jne), kuigi nende vajaduste rahuldamise viis võib ajas, kultuuriti ja indiviiditi varieeruda. (Sutrop) Usun, et nimetatud põhivajaduste rahuldatus mängib hea elu tähenduses üsna suurt rolli. Kui üks neist vajadustest rahuldamata on, siis üldjuhul inimene ei tunne, et ta elaks head elu. Kuigi alati leidub erandeid
uurimine. Bourdieu kirjeldab akateemilisi teadmisi poliitilise ressursina. Suhe teadmiste ja sotsiaalse organisatsiooni vahel võib samuti olla mitmeti mõistetav. 16 MITMEKORDSETE TRADITSIOONIDE VÕISTLUS LINNA ANTROPOLOOGIA : MUUTUS JA PIDEVUS Suurim sotsiaalne ja kultuuriline muutus pärast II MS on urbaniseerumine. Urbaniseerumisel on mõtmeid põhjuseid. Nendeks võivad olla parem töö, kõrgem palk, suuremad võimalused, lihtsam elu. Esimesel linnastumise antropoloogilisel uurimisel uuriti sotsiaalseintegratsiooni kvaliteeti, mis on mõjutatud urbaniseerumisest. Sugupuul põhinevas ühiskonnas muutusid töölised individuaalsemaks ning osaks maailma majandusest. Linnades sai riiete ostmine investeeringuks. Kontrast erinevate gruppide vahel sai linnas rohkem nähtavaks, kui maa piirkonnas. Samuti muutus urbaniseerumise tõttu kultuuriliste sümbolite, traditsioonide ja sotsiaalsete organisatsioonide tähendus. KEERUKUSE KAVANDAMINE
" (LAHE 2004: 106-107) Tegemist on salapärasel viisil ilmutatud teadmisega teatud eesõigustatud inimestele, mis tuli kas vahetu ilmutuse läbi või pühitsemisega säärase ilmutuse esoteerilisse, salajasse traditsiooni. Milline on gnostitsistlikus käsitluses hea ja kurja vahekord? ,,Kõigi uurijate üksmeelse seisukoha järgi iseloomustab antiikset gnoosist radikaalne dualism, mis läbib kõiki tasandeid (st esineb ontoloogilisel, kosmoloogilisel, antropoloogilisel, kui ka eetilisel tasandil)." (LAHE 2004: 36) Gnostikute veendumuse kohaselt on kogu materiaalne maailm oma olemuselt kuri. Kuna Jumal (kõrgeima jumaluse mõttes) erineb kvalitatiivselt maailmast, siis saab ta olla üksnes läbinisti hea. Gnostikud vastandavad maailma kui ,,pimedust" ning Jumalat kui ,,valgust"; maailma kui ,,mateeriat" ning Jumalat kui ,,Vaimu". ,,Gnostikute arvates ei saanud hea Jumal olla mingil juhul kurja maailma loojaks ning nõnda
annaabi.ee 
