oma tõekspidamisi muutma, vaid info küll vastu võtma, aga järeldusi tegema oma kogemuste põhjal. Postmodernse antropoloogiaga seostatakse nimesid Clifford, Marcus ja Fischer. Postmodernsest antropoloogiast lähtudes saab iga kultuuri seletada vaid ta enda tingimustel. Juhitakse tähelepanu ka sellele, et informandi, kellelt välitöödel oma kultuuri kohta infot küsitakse, teadmised ei pruugi olla ausad ja vahetud. Samuti võib juhtuda, et informant jutustab antropoloogile oma kultuuri traditsioonidest, aga tema allikaks ei ole elatud kogemus, vaid teise antropoloogi raamat. Kultuuritõlgendust võib mõjutada ka antropoloogi vaatepunkt. Kõik seletavad diskursused, mis on loodud väljaspool kultuurilist kogukonda, on kehtetud konstruktsioonid. (Raud 2013: 270-271) See küllaltki kriitiline kultuuriteooria seab kahtluse alla, kas üldse on võimalik tõeselt teist kultuuri tõlgendada ilma sinna kultuuriruumi kuulumata
Eelnevad filmid olid kõik üles võetud 36 mm filmikaameraga. Tulemus on hea ja kvaliteetne pilt, puudus on see, et see on suur, filmirullid on ise suured ja film on äärmiselt kallis materjal. Kallis tehnoloogia. Uusi võimalusi andsid 16 mm kaamerad (tuli turule 1923. aastal). Oligi mõeldud eelkõige rännumeestele, amatööridele, reisikogemuste filmimiseks. Olid odavamad, kergemad ja väiksemad. Filmirull oli kaks korda õhem, sisuliselt kaks korda odavam. Muutis antropoloogile filmi tegemise lihtsamaks. Mõlemaid kasutatakse ka tänapäeval. Kultuur ja isiksus (Culture and Personality) Olid toimumas muutused antropoloogilise mõtte arengus. Kuni 60ndateni valitses Suurbritannias funktsionalistlik suund oli pildivaenulik (filmi, fotode). Ameerikas arenes alates 20ndatest suund, mis ühelt poolt rõhutas kultuuri relativismi (mille järgi on inimene sündides puhas leht ja alles üles kasvades
annaabi.ee 
