................................... 11 2 Sissejuhatus Jean Rouch'i nime seostatakse enim visuaalse antropoloogiaga, aga laiemalt ka prantsuse uue laine või prantsuse nouvelle vague'ga. Lisaks seostuvad temaga mõisteid nagu cinéma vérité, jagatud antropoloogia, etnofiktsioon. Sertifitseeritud inseneri ning antropoloogina leidis Rouch innustust nii lapsepõlvest, Nõukogude Liidust kui näiliselt trööstitust Lääne-Aafrikast. Käesolev töö vaatleb esmalt Jean Rouch'i antropoloogiks saamist, seejärel antakse ülevaade Rouch'ist kui filmitegijast. Alustades üldisemalt prantsuse uue laine mõistest ning selle seostest Rouch'iga püütakse anda ülevaade, millega panustas Rouch filmiajalukku. Mida tähendab tema cinéma vérité ja seda eelkõige visuaalse antropoloogia tõdede kujunemisloo seisukohast. Töö viimane osa keskendub ühele esimestest Rouch'i suurematest filmidest Moi, un noir (1958) mille pealt saab juba vaadelda Rouch'ile iseloomuliku etnofiktsiooni
kirjanduse loetelus. Kui refereering on pikem kui üks lause, siis pannakse ka lauselõpu punkt, sulgudes viide ja punkt. Näiteks: Tema tööd ei paku ühtset sotsioloogilist analüüsimudelit. Pigem sisaldab tema looming operatiivset metakeelt, mis võimaldab eritleda paljusid inimtegevuse tahke. (Tamm, 2002: 910). Bourdieu edu võib üritada põhjendada sellega, et kuigi teda klassifitseeriti kas siis sotsioloogiks või antropoloogiks, oli temas siiski ka veel olemas filosoof. Need pooled balansseerisid teineteist filosoof küsitles sotsioloogi meetodeid, samas kui sotsioloog hoidis filosoofi n-ö maa peal. (Jenkins, 2002: 16). Kui refereering on terve lõigu pikkune, siis pannakse viimase lause punkt, sulgudes viide ja punkt sulu sisse. Näiteks: Kui juba teadus on mehi ja naisi nii vaimselt kui ka füüsiliselt erinevateks
annaabi.ee 
