Rõhtuab juhuslikkem utatsioone ja loodusliku valiku määravat või koguni ainurolli adaptiivses evolutsioonis. 6. evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju Elu tekkis 3,5 miljartit aastat tagasi, eükrüoodid tekkisid 1,8 miljardit aastat tagasi. Hulkraksed said alguse 1,2 miljardit aastat tagasi ja imetajad 220 miljonit aastat tagasi(laialdasem levik pärast dinosauruste väljasuremist kriidi ajastu lõpus). Umbes 25 miljonit aastat tagasi lahknes alamselts antropoidid kaheks ülemsugukonnaks: inimahvid ja ahvid. Fossiilide eristamisel on tähtis küünarliiges(esineb vaid inimahvidel).Arvatakse, et inimeste ja simpansite ühine eellane elas 5 miljonit aastat tagasi. Homo sapiensi varaseimad leiud on 194 000 aastat vanad. Pleistotseenis(1,8 miljonit aastat tagasi-10 tuhat aastat tagasi) toimus korduvate ,,jääaegade" vaheldumine, mis tõi kaasa õhuniiskuse kõikumised, mis omakorda tõid kaasa erinevaid muutusi, nt õhuniiskus vähenes ja Sahara
eluviisilt eelistasid bipedaalsust, millega kaasnes selgroo kõveruse teke. Nende suur varvas on teiste varvastega samasuunaline. Vaagnaluu laienemine. Koljumulk asub vertikaalselt mitte selgmiselt. Jalgade skelett ja lihased (gluteus maxiumus) on kohastunud liikumiseks. 3. Missugused olud olulisemad etapid primaatide evolutsioonis Uusaegkonna esimesel poolel enne inimlaste suuna eristumist? Primaatide algus on 65 MAT, siis kui dinosaurused olid välja surnud. Hõivatud ökonisid vabanesid. Antropoidid moodustavad Uue ja Vana Maailma ahvid. Laia- ja kitsaninalised ahvid. Vanad nägid kolmevärviliselt, uued aga mitte... 35-40 MAT eristusid VM ja UM ahvid. 25 MAT eristusid Vana Maailma ahvid ahvideks ja inimahvideks (hominoidid). 4. Millised olid põhilised arvatavad inimese eellased Miotseeni lõpus (5..7 Mat)? Eristumine tänapäevastest lähimatest liikidest? Iseloomusta neid oletatavaid eellasi pisut.