Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Alumine taluvuslävi on teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Ülemine taluvuslävi on teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille tõustes organism hukkub
Anorgaaniline elavhõbe võib mikroobsel lagunemisel toiduahelas muutuda orgaaniliseks ühendiks - metüülelavhõbe on keemiliselt stabiilne ühend ja akumuleerub toiduahelas. Tehase heitvesi juhitakse veekogusse, mikroobid lagundavad selle metüülelavhõbedaks. Neid omastavad plankton ja vetikad, millest toituvad vähilaadsed, nendest omakorda kalad ja neist inimesed. Elavhõbe akumuleerub rasvkoes. 14. Nimeta peamised raskmetallide saasteallikad? Jagatakse antropogeenseteks ja looduslikeks. Antropogeensed on näiteks metallide kaevandamine ja 3 töötlemine, söe- ja naftaproduktide põletamine, väetiste tootmine ja väetamine, jäämete ümbertöötlus ja põletamine, liiklus. Looduslikud: vulkaaniline tolm, maismaa tolm, metsade või muude ökosüsteemide põlengud, ookeanide mereline sool. 15. Miks on raskmetallidega saastunud muld ohtlik? Nimeta vähemalt kolm põhjust. 1
Gravitatsioonilised pinnavormid on kujunenud peamiselt raskusjõu toimel ja paiknevad rusukaldena (eriti rohkesti Põhja-Eesti paekalda jalamil). Kohati tekib ka maalihkeid. Elutekkelised pinnavormid jaotuvad fütogeenseteks ehk taimetekkelisteks (näiteks madal- ja siirdesoo ning rabatasandikud ning sealsed väikevormid – älved,laukad, märed, sambla- ja rohumättad, peenrad jms), zoogeenseteks ehk loomatekkelisteks (näiteks sipelgate kuhilpesad) ja antropogeenseteks ehk inimtekkelisteks ehk tehnogeenseteks (näiteks linnamäed, muldkindlustused, terrikoonikud, teede mulded, puistangud, karjäärid, kanalid jpt). Viimaste hulka võib lugeda ka asulad koos majade ja tehnovõrkudega. Pinnamoe kujunemise etapid Pinnamoe kujunemisel saab eristada kolme suurt etappi. Esimene etapp algas Hilis-Devonis, umbes 350 miljonit aastat tagasi, kui kujunesid nüüdisaja maismaaolud.
annaabi.ee 
