Sindi-Lodjas Pärnu jõe põhjast on leitud mitmeid kaunistatud õngekonkse, mis tõestavad õngedega kalade püüdmist. Rohkesti on leitud ka keskmise kiviaja ahinguotsi. Need valmistati peamiselt lõhestatud toruluudest ning üks serv lõigati saagi paremaks külgehaakumiseks hambuliseks. Ahing löödi või visati kalale selga. Suurem osa saagist saadi arvatavasti siiski kalatõkete, võrkude ja mõrdade abil. Vanim kalastusvõrk on leitud Karjala Kannaselt Antrea lähedalt, mis kaasleidude järgi otsustades võis kuuluda Kunda kultuuri inimestele. Hülgepüük Keskmise kiviaja algupoolel hangiti toitu peamiselt sisemaalt ja seda ka siis, kui elati mereäärsetel aladel. Harva kütiti ka hülgeid, kuid hiljem kujunes välja spetsialiseerinud 7
Luust või sarvest harpuuni ja ahinguotsad. Tavaliselt ühe- või kahepoolsete kiskudega. Jätkuvalt oda. Õngekonksud. Kõõvitsad, uuritsad (tulekivist, kvartsist, muudest kivimitest). Esimesed paadid või ruhed, mõlaleiud, leide nahkpaatidest. Nt Venemaalt on leitud mesoliitilisi suuski ja Põhja-Euroopast terve rida reejalaseid. Tehtud männipuust, dateeritud u 7000 eKr. Mesoliitikumist pärinevad esimesed võrguleiud. Üks vanim Suomusjärvi kultuuri Antrea Korpilahti leid (ka võrgukive, võrgukäbasid). Võrk ise punutud pajukoorest. Selle algne pikkus oli u 2730 m, laius 1,5 m, silmuse suurus u 6 cm. Hilismesoliitiline võrguleid ka Siivertsist (dateeritud 6 at eKr). Mesoliitiline majandus Endiselt tähtis jaht, suurenes kalastuse osatähtsus, mereloomade püük. Jätkus korilus. Paleoliitikumist rohkem kasutati vibusid ja nooli, vähenenud oli ajujahi osa. Suurenes individuaalse jahi osatähtsus.
annaabi.ee 
