· Kivisöed on kõrge tuhavaba massi ülemise kütteväärtusega ja lendosade sisaldusega üle 9%. Neid iseloomustab lendosiste sisalduse kõrge diapasoon(9-50%). Kivisöe põlevaine alumine kütteväärtus on 29-33 MJ/kg. Tarbimisaine kütteväärtus ulatub 20- 30 MJ/kg. · Antratsiidid ja poolantratsiidid Need on kütused, millede lendosade sisaldus on 2-9%. Poolantratsiidid erinevad antratsiididest eralduvate lendosade mahulise hulga poolest. Antratsiitide põlevaine koosneb enamasti süsinikust. Erinevatest leiukohtadest kaevandatud antratsiidide omadused erinevad vähe. Antratsiite liigitatakse tükisuuruse järgi. 12. Põlevkivi. Eesti põlevkivielektrijaamades kasutatava kütuse üldiseloomustus. Keemilis- mineraloogiline koostis. Kasutamine. · Põlevkivi üldtunnustatud klassifikatsioon puudub ning kivimi nimetused muutuvad piirkonniti. Orgaanilise aine sisaldus on 10-70%. Vees tekkinud orgaaniline aine
sulamiskarakteristikute määramisest. Kütuse lendosised ja koks Tahkekütuse kuumutamisel toimub kütuse termiline lagunemine (laguneb kütuse orgaaniline osa), mille tulemusena eralduvad gaasilised produktid kütuse lendosised. Lendosiste hulk sõltub suuresti kütuse vanusest. Kütuse lendosiste sisaldus määratakse ISO 562, GOST 6382, ASTM D 3175 alusel. Selleks kuumutatakse tahke kütuse proovi temperatuuril 850 10 °C (pruunsüte puhul), 900 10 °C (kivisüte, antratsiitide, koksi ja põlevkivi puhul) kinnises tiiglis 7 minuti kestel. Lendosised eralduvad põhiliselt CO2, CO, H2, metaani (CH4) ja teiste süsivesinikena. Lendosiste hulgas võib vähesel määral olla ka väävelvesinikku ja ka teisi väävliühendeid. Lendosiste eraldumisel järelejäänud tahke mass on koks. Koks koosneb põhiliselt süsinikust. Kütus Lendosiste sisaldus % Termilise lagunemise
annaabi.ee 
