Pruunsütt iseloomustab kõrge niiskussisaldus, madalam süsinikusisaldus ja kõrgem hapnikusisaldus võrreldes kivisöega. Pruunsüte alumine kütteväärtus on 10,5 15,9 MJ/kg. · Kivisöed on kõrge tuhavaba massi ülemise kütteväärtusega ja lendosade sisaldusega üle 9%. Neid iseloomustab lendosiste sisalduse kõrge diapasoon(9-50%). Kivisöe põlevaine alumine kütteväärtus on 29-33 MJ/kg. Tarbimisaine kütteväärtus ulatub 20- 30 MJ/kg. · Antratsiidid ja poolantratsiidid Need on kütused, millede lendosade sisaldus on 2-9%. Poolantratsiidid erinevad antratsiididest eralduvate lendosade mahulise hulga poolest. Antratsiitide põlevaine koosneb enamasti süsinikust. Erinevatest leiukohtadest kaevandatud antratsiidide omadused erinevad vähe. Antratsiite liigitatakse tükisuuruse järgi. 12. Põlevkivi. Eesti põlevkivielektrijaamades kasutatava kütuse üldiseloomustus. Keemilis- mineraloogiline koostis. Kasutamine.
Lendosast soojusvahetid. Pindsoojusvahetis ümbritsevad igat järelejäänud tahket massi nim. koksiks. Koks koosneb peam soojuskandjat tahked seinad, mis võtavad soojusvahetusest osa süsinikust, sisald mõningal määral H, O, N ja S. Strukt järgi on kas osaliselt või täielikult. Pinnaosa, mille kaudu toimub koks pulbriline või paakuv. Turvas, prüünsöed, antratsiidid ja soojusvahetus nim. küttepinnaks. Pindsoojusvahetid jagunevad põlevkivid annavad pulbrilise koksi. Kivisüte koksistamisel saab rekuperatiivseteks ja regeneratiivseteks. Rekuperatiivses paakuva koksi. Suure lendosaga kütused süttivad hästi. soojusvahetis toimub soojusvahetus läbi soojuskandvaid Kütuse niiskus, mineraalosa ja tuhk. Niiskus on kütuse
teguritest ja soojusläbikandest. lämmastikku ja väävlit. Struktuuri järgi on koks pulbriline või paakuv. Turvas, prüünsöed, antratsiidid ja põlevkivid annavad pulbrilise koksi. Kivisüte koksistamisel saab paakuva koksi. Suure lendosaga
Kõige väiksema lendosasisaldusega kütus on antratsiit, suurima lendosasisaldusega aga puit, turvas ja põlevkivi. Lendosad on peamiselt: süsinikmonoksiid, vesinik, metaan, küllastunud ja küllastumata süsivesinikud, veeaur ja õliaurud. Lendosast järelejäänud tahket massi nim. koksiks. Koks koosneb peamiselt süsinikust, sisaldades mõningal määral vesinikku, hapnikku lämmastikku ja väävlit. Struktuuri järgi on koks pulbriline või paakuv. Turvas, prüünsöed, antratsiidid ja põlevkivid annavad pulbrilise koksi. Kivisüte koksistamisel saab paakuva koksi. Suure lendosaga kütused süttivad hästi. Kütuse kütteväärtus. See on soojushulk, mis eraldub 1kg tahke- ja vedel või 1 normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Vahet tehakse ülemise ja alumise kütteväärtuse vahel. Alumine kütteväärtus on ülemisest kütteväärtusest väiksem põlemispro-duktides oleva veeauru kondenseerumissoojuse võrra
ja lendosiste sisaldusega Vl > 9%. Neid iseloomustab lendosiste sisalduse suur diapasoon 9...50%. Termilisel lagunemisel enamik kivisöe liike paakub, välja arvatud kivisöed lendosiste sisaldusega Vl>45% (nn pikaleegilised) ja Vl< 17% ehk nn lahjad. Tuhasisaldus kuivaines on piirides 5...30% ja tarbimisaine niiskus Wt = 5...15%. Kivisöe põlevaine alumine kütteväärtus 29...33 MJ/kg. Tarbimisaine kütteväärtus 20... 30 MJ/kg. Antratsiidid ja poolantratsiidid Need on kütused, mille lendosiste sisaldus Vl = 2...9%. Poolantratsiidid erinevad antratsiitidest eralduvate lendosiste mahulise hulga poolest. Antratsiitidel on see väiksem kui 220 cm3/g, poolantratsiitidel aga 220...330 cm3/g. Antratsiitide kui kõige lendosistevaesemate kütuste põlevaine koosneb põhiliselt süsinikust. Erinevatest leiukohtadest kaevandatud antratsiitide omadused erinevad vähe: niiskus on piirides 5...10%, tuhasus kuivaines 15...25% ning põlevaine
annaabi.ee 
