täheldanud selgeid füsioloogilisi muutusi. Ja kui kord GMO-d suletud tingimustest välja lastakse, kinni neid enam ei saa. Me ei vaja GM taimi. Taimede geneetiline mitmekesisus on äärmiselt suur ja seda saab rakendada põllumajanduses, kasutades loomulikku ristamist ning taustaabina geneetilist skriiningut. Põllumajanduses olevad probleemid on sotsiaalset ja poliitilist laadi. GM taimi surub peale hoopis majandus. Dr. Michael Antoniou väidab, et GMO-d on ohtlikud ja tarbetud Kuidas GMO-sid luuakse? GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr-DNA taimerakkudesse viia.
varsti on nii palju inimesi, keda ei suudeta toita. Saab luua GM-taimi, mis toodavad näiteks inimestele vajalikke valke. GMO-de tehnoloogias pole midagi ebaloomulikku, sest ka looduses esineb sarnaseid protsesse (transformatsioon, transduktsioon), mis põhjustavad aeg-ajalt liikide vahelist geenisiiret. Ka mitte GM-taimede ja imetajate genoomis on bakterite geene. 6.Huvitav vastuargument Dr. Michael Antoniou, meditsiini- ja molekulaargeneetika õppejõud Londoni King´s Kolledzis väidab, et GMO-d on ohtlikud ja tarbetud 27. september 2007 ajakirjast The Independent Geneetilise muundamise tehnoloogia on suurepärane teadusliku uurimistöö vahend, kuid ta on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni laeindamine, ristamisest järgmine samm, kuid tehniliselt on see täiesti ebakorrektne lähenemine.
annaabi.ee 
