Põhja- ja lääne-Prantsusmaa Saksa alla Lõuna-Prantsusmaa nukuvabariik (valitseja Marchall Petain) Churchill võimule mai 1940 Tohutu Inglismaa pommitamine, Inglastel radar. Barbarosa plaan 1940 lõpul, Hitleri plaan NSVL-le kallale tungida. 1940 – kolmikpakt Saksa + Itaalia + Jaapan, hiljem liitusid Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, (Soome). Ungari riigivarahodja M. Horthy. Rumeenia liider Antonescu. 1941 22 juuni Saksamaa ründab NSV-liitu. Nädal enne Molotovi kõne – kõik on korras. Saksamaal probleemid – külm, masinad ei töötanud. Moskva peatas Saksamaa 5.dets 1941 Leningradi blokaad 7.dets Jaapan ründab USA (Jaapan oli Hitleri liitlane) August 1941 Atlandi Harta – Churchill ja Roosevelt kohtumine. 7.dets Pearl Harbour. Jaapan pommitas USA. 1942 1
Maailmasõdade vahelisel perioodil oli Rumeenia Konstitutsioonilise monarhiaga riik, kuid 1938. aastal sai esimeseks diktaatoriks Carol II. Molotovi-Ribbentropi paktiga pidi Rumeenia jääma Saksamaale, Bessaraabia aga Venemaale. 1940. aastal kaotaski Rumeenia territooriumi Nimi, kool,klass 6 nii idast kui läänest,mistõttu Carol II loovutas trooni pojale Mihai'le, kuid amree eesotsas kindral Antonescu'ga võttis võimu. 1941. aasta juunis liituti Berliini paktiga ja alustati Saksamaaga sõda NSV Liidu vastu. Sel ajal toimunud 280 000- 380 000 Rumeenia juudi küüdiramist peetakse fasistliku kindrali Antonescu süüks. 1944. aastal haaras Mihai taas võimu riigipöördega ning Rumeenia liitus NSV jõududega sõdides natside vastu Tsehhoslovakkias ja Ungaris. Teise maailmasõja lõpul määrati Pariisi rahuleppega
lisaks veel nn Transnistria piirkonna- Musta mere põhjarannikul Odessa linn ja selle ümbrus. Sellega oli Rumeenia nõudmised NL suhtes ühele poole saanud, kaugemaid sõjasihte ei seatud, samas olles liitlasvahekorras Sm-ga, oldi sunnitud rünnakut jätkama, saadi oluline löök Stalingradi lahingus. Seetõttu poolehoid Sm-le hakkas Rumeenias kiiresti vähenema. Tekkisid mõjukad teisitimõtlejate ringkonnad, olid huvitatud senise diktaatorlikult valitsenud marssal Antonescu tagandamisest, otsustavaid samme enne 1944 ei astutud. 1944 veebruaris jõudis Punaarmee Rumeenia piirile, jäi sinna peatuma. Passiivsusest sundis NL juhtkonda Rumeenia suhtes loobuma kartus selle ees, et lääneliitlased võiksid ise avada Balkanimaades uue rinde. Churchill oli juba varem kõnelenud, et Balkanimaad olid Eur pehme kõhualune. 1944 suvest peale polnud põhjust oodata, et lääneriikidel õnnestuks avada kolmas rinne. Stalin otsustas seada läänepoolsed liitlased
annaabi.ee 
