Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"antoine ferchault" - 8 õppematerjali

Reaumuri skaala
16
docx

Reaumuri skaala

Tallinna Arte Gümnaasium Réaumuri skaala Referaat Nimi Klass Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Rene Antoine Ferchault de Reaumur...................................................................................4 Reaumuri skaala...................................................................................................................5 S...

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Reaumur
9
doc

Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Reaumur

Tallinna Arte Gümnaasium Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Réaumuri skaalad Referaat Triin Jürisson 11A Tallinn 1 Sisukord.. 1) Daniel Gabriel Fahrenheit..................lk 3 1.1 Fahrenheiti skaala..................lk 4 2) Rene Antoine Ferchault de Reaumur......lk 5 2.1 Reaumuri skaala.................... lk 6 3) Skaalade vastavus............................lk 7 4) Kasutatud kirjandus..........................lk 8 2 Daniel Gabriel Fahrenheit (14. V 1686 - 16. IX 1736) Saksa füüsik, insener D.G.Fahrenheit võttis 1714 aastal kasutusele Fahrenheiti skaala. Ta oli Londoni Kuningliku Seltsi liige (1724). Sündis Hanseaticas. Fahrenheit'ide pere oli kaupmeeste pere, kes olid elanud varem mitmes...

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
Reamuri skaala
1
docx

Reamuri skaala

Reamuri skaala René Antoine Ferchault de Réaumur sündis 28. veebruar 1683 ja suri 17. oktoober 1757.Reamur oli prantsuse teadlane, ta lõi kaasa paljudes teadusharudes.Üheks tema suurimateks saavutusteks oli Reamuri skaala kasutusele võtt 1730 aastal. Rene Antonie de Réaumuri poolt kasutusele võetud piiritustermomeeter mille temperatuuriskaala füüsikaliseks aluseks on soojuspaisumine. Skaala nullpunktiks on jää sulamistemperatuur (0) ja vee keemistemperatuur võetud võrdseks 80 jaotusega ehk jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri vahemik on jagatud 80-ks võrdseks jaotuseks ehk Réaumuri kraadiks, sümboliks on °Re, vahel ka °R.Celsiuse skaala on Réaumuri skaalaga seotud järgmiselt: [°C] = 0,8 [°Re] Réaumuri skaalaga termomeetreid tänapäeval praktiliselt enam ei kasutata.

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
Referaat termomeetrite ajaloost-kasutamisest-töötamisest
9
doc

Referaat termomeetrite ajaloost, kasutamisest, töötamisest

Tallinna Nõmme Gümnaasium Termomeeter Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................3 Bimetalltermomeeter............................................................................................................4 Manomeetriline termomeeter...............................................................................................4 Vedeliktermomeetrid.......

Füüsika → Füüsika
12 allalaadimist
Temperatuuri skaalade autoritest
5
docx

Temperatuuri skaalade autoritest

ikka tuntakse nime all Reamuri portselan. Ta leiutas piiritustermomeetri, mille temperatuuriskaala füüsikaliseks aluseks on soojuspaisumine. Skaala nullpunktiks on jää sulamistemperatuur (0) ja vee keemistemperatuur võetud võrdseks 80 jaotusega. vahemik on jagatud 80-ks võrdseks jaotuseks ehk Réaumuri kraadiks, sümboliks on °Re, vahel ka °R. Seda skaalat tänapäeval enam ei kasutada kusagil. Kasutatud kirjandus http://www.answers.com/topic/rene-antoine-ferchault-de-reaumur http://www.google.ee http://en.wikipedia.org http://www.notablebiographies.com/Du-Fi/Fahrenheit-Gabriel.html

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
Termomeeter
9
doc

Termomeeter

Tallinna Nõmme Gümnaasium Termomeeter Referaat füüsikast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2008 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Erinevad skaalad ja autorid..................................................................................................3 Kelvini skaala...................................................................................................................3 Rankine'i skaala...............................................................................................................4 Fahrenheiti skaala......................................

Füüsika → Füüsika
37 allalaadimist
Molekulaarfüüsika
37
ppt

Molekulaarfüüsika.

Füüsika harud Mehaanika Liikumine Soojusõpetus Soojusnähtused Akustika Heli Elektrodünaamika Elektrivool Optika Valgus Aatomi ja tuumafüüsika Kosmoloogia Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb: 1) Mateeria liikumise soojusliku vormiga. See on: Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine 1) Molekulide liikumise iseloomu ja molekulidevahelise vastastikmõjuga SOOJUSÕPETUS TERMODÜNAAMIKA MOLEKULAARFÜÜSIKA ·Soojusülekanne ·Soojuspaisumine GAASIDE AINE EHITUS MOLEKULAARKINEETILINE TEOORIA ·Molekulidevaheline ·Molekulide soojusliikumine vastastikmõju "Atomistid" Demokritos ja Leukippos V saj e.Kr. Epikuros (341 ­ 270 e.Kr.) Lucretios (I saj. e. Kr) Tõ...

Füüsika → Füüsika
34 allalaadimist
Füüsika läbi ajaloo
61
doc

Füüsika läbi ajaloo

Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli ...

Füüsika → Füüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun