Need programmid olid tegelikult viiruskoodi unikaalse koodijärjestuse avastamiseks kontekstotsingut kasutavad skannerid. Samuti kasutati immunisaatoreid, mis muutsid programme nii, et viirused neid juba nakatunuteks pidasid ja enam ei puutunud. Kuigi seda tüüpi antiviiruseid levitati kas tasuta või müüdi väga väikse hinnaga, ei olnud nad eriti populaarsed ning seega ei aidanud viirusepideemiaid vältida. 22.aprillil toimus esimene antiviiruste võrgufoorum. Konverentsi Virus-L lõi Fred Coheni kolleeg Ken van Wyk. Novembris toimus massiline võrguviiruse Morrise uss epideemia. Viirus nakatas üle 6000 USA arvutisüsteemi, praktiliselt halvates nende töö. Vea tõttu viiruse koodis 12 saatis ta võrgu teistele arvutitele oma koopiad ja need käivitanud võttis täielikult enda alla kõik võrgu ressursid. Samal aastal loodi suurt populaarsust ja kuni 1998. aastani eksisteerinud tuntud antiviirusprogramm Dr
viirused. Probleemi polnud aga tol ajal kuigi keeruline lahendada kuna olid olemas juba algelised viirustõrje programmid tol ajal siis ,,Creeper-Reaper" programm otsis arvutist viirused üles ja hävitas need. 2.3 Aasta1989 Ilmusid uued viirused Datacrime, Fumanchu jpt. Kõike suurema kahjustusvõimega oli Datacrime, mis aktiveerus teatud ajavahemikul ning hävitas kõik arvuti kõvakettal olevad failid. Just 1989. aastat võib nimetada ka antiviiruste aastaks kuna siis hakkati antiviirustele üha suuremat tähelepanu pöörama. Peale pikka Datacrime vallutus perioodi tuli IBM välja uue viirustõrje programmiga mis maksis tol ajal 35 dollarit. 6 2.4 Aasta1995 Hakkas levima Dos-programmides Nightfall nimeline programm. Tol ajal levinud viirustest ei jäänud ka puutumata arvutituru liidritest Microsoft Windows95 testides avastati ei programm sisaldab juba viirust nimega Form. 1995
· Trooja hobused(nimetatakse ka troojalasteks) · Tagauksed · Turvaauk · Nuhkvara · Rootkitid · Keylogerid Viirused on pahavara liik, mis suudab end ise paljundada ning poogivad end teiste failde külge, et teise süsteemi levida ning seda koormata ja seal faile kahjustada. Eksikombel peetakse kõiki pahavara liike viirusteks ning tihti ajatakse teistega segi. Bioloogiliste viirustega sarnanevad nad selle poolest, et võimaldavad oma struktuuri muuta, et pääseda läbi antiviiruste kontrollist. Ussid kasutavad ära süsteemiturvaauke, et leivida teistesse süsteemidesse ning koormavad sedasi süsteemi. Mõned usstüüpi pahavarad kasutavad ka e-kirja edasi levimiseks. Saadetakse kõigile kontaktidele, kes kontaktidenimekirjas on ning teisel poolel jääb üle vaid kirjas olev manus avada. Trooja hobused paistavad kasulike/ ohutute programmidena, kuid tegelikult nad seda ei ole. Iseseisvalt ei suuda see peaaegu midagi teha, kaustaja peab selle kas ise käivitama või