vastupidavuskomponentide taseme vastavus planeeritule ja kasutatud tree ninguvahenditele. lk 297 - 316 Spordipsühholoogia rakendusi: Kognitiivsed võimed Igas inimtegevuse valdkonnas on oskuste aluseks teatud võimed, mida võib tinglikult jaotada kahte rühma: kehalised võimed ja kognitiivsed võimed. Mõistet „kognitiivsed võimed“ kasutatakse käesoleva teema raames vaimse tegevusena, mis tuleneb ennetava peegelduse ehk antitsipatsiooni printsiibist. Sõltuvalt tasandist on antitsipatsioon teadvustatud (nagu mõtlemine loogilisverbaalsel tasandil, näiteks spordis vastaste taktikalise tegevuse ennetamine) või mitteteadvustatud (nagu subsensoorsel tasandil toimuv kerelihaste toonuse reguleerimisel, mida me üldjuhul endale ei teadvusta). 1. Millistest allikatest saadakse informatsiooni liigutuste ajastamiseks? Antitsipatsioon kujutab endast
kõnetekitamise mehhanism ei tööta meie tunnetusmehhanismiga kooskõlas. Sageli tekivad vead teiste mõtete sissetungi või keskkonnastiimulite tõttu (Garrett, 1980). Keelvääratusi võib võtta osutusena selle kohta, et mõtlemise keel erineb rääkimise keelest (Fodor, 1975). Paljudel juhtudel on meie mõte õige, ent selle väljendamine kukub valesti välja. Fromkin (1973) ja Fromkin, Rodman (1988) on klassifitseerinud vestlustes avalduvaid kõnevääratusi: 1. Ennetamise ehk antitsipatsiooni korral kasutab kõneleja keeleelementi enne kui see lauses asjakohane oleks, sest see vastab väljendusse hiljem sobivale elemendile (näiteks öeldes "inspireeriv ekspressionism" asemel "ekspireeriv ekspressionism"). 2. Perseveratsiooni korral on tegemist juba kasutatud keeleelemendi kohatu kordamisega. Siin on esimene kasutus õige ja teine kordus väär (näiteks öeldes: "Mul on rõõm mind kohata ..."). 3
annaabi.ee 
