Kanada psühholoog Robert Hare välja kahekümne kahest artiklist koosneva PCL-R-i. Seda tööriista on alates 1985. aastast pidevalt parandatud ning praeguseks hetkeks on see muutunud kõige enam kasutatavaks ja laialdasemalt tunnustatud psühhopaatia hindamisvahendiks. PCL- R loodi, et koondada psühhopaatia ühtse konstruktsioonina, kuid koosneb siiski eristatavatest alaskaaladest, mida kirjanduses nimetatakse faktoriteks. PCL-R koosneb inimsuhete- tundmuslikust faktorist (Faktor 1) ja antisotsiaalsest faktorist (Faktor 2). Faktor 1 on seotud nartsitsismi, madala empaatiavõime ning sotsiaalse domineerimisega. Faktor 2 on seotud implusiivsuse, alkoholi ja narkootikumine probleemidega, kriminaaltegevusega, vägivaldsusega. Vaatamata faktile, et PCL-R on kõige laialdasemalt tunnustatud psühhopaatia hindamisvahend, on sellele viitamine kui "kuldsele standardile" problemaatiline. Kõik
Nartsissistlik 5 ISIKSUSHÄIRETE TÜÜPIDE ÜLDISELOOMUSTUS RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire. DSM-IV toob välja skisotüüpse häire, mis on siiski paigutatud rühma F2, sest on leitud sarnasust ja geneetilist seost skisofreeniaga. Mõne häire nimi on muudetud DSM-süsteemi antisotsiaalsest on saanud düssotsiaalne isiksushäire ning obsessiiv- kompulsiivsest on saanud anankastne isiksushäire. Emotsionaalselt ebastabiilsed isiksused jaotab RHK kaheks alarühmaks piirialaseks ja impulsiivseks. Seega ametlikult kehtivad nende kahe süsteemi järgi praegu kaheksa isiksushäiret ning DSM-IV järgi ka nartsislik isiksusetüüp. (Allik etc 2003: 122). Paranoiline isiksus Paranoiline inimene umbusaldab, kahtlustab ja väärtõlgendab motiive. Ülimalt tundlik