Laste käitumine võib väljenduda sotsiaalses eemaldumises ( suunatus enda sisse) või sotsiaalses agressiivsuses ( suunatus endast välja poole). Puudulike sotsiaalsete oskustega õpilane võib olla endasse tõmbunud (eemaldunud) või tõrjutud/kiusatud, kuna teised peavad tema käitumist veidraks ja kohatuks. Kaaslaste ja õpetajaga suhtlemisel ilmnev sotsiaalsete oskuste puudulikkus on tugevas seoses antisotsiaalse käitumisega. Antisotsiaalsel käitumisel on järmised tunnusjooned: Hoolimatus teiste heaolu suhtes Võimetus teha koostööd Vaenulikkus Keeldumine teiste abistamisest Vastutustundetus Usaldusväärsuse puudumine Puudub süütunne süüteo sooritamisel (Kõiv, 2001). Sotsiaalsete oskuste negatiivne mõju avaldub samuti lapse vaimses tervises-
muutus mõjutuks, kui seda kasutati ebaõigel eesmärgil. Samas peeti loitsimist väärteoks. Selle all mõeldi maagiat, eriti just materjaalsete objektide maagilist ärakasutamist, et teha kurja sellele, keda keegi mingil põhjusel vihkas. Selline loitsimine oli ebaõiglase kallalekippumise vorm, mis juhtus kiivusest, kadedusest, saamahimust või inimese muudest madalatest ihadest. Sellise loitsimise puhul kasutati maagiat antisotsiaalsel kujul ning see oli zande hõimus taunitud. Evans-Pritchard nimetas maagia kolmandat varianti ,,nõiduseks". Selle aluseks oli sisemine võlujõud või vägi, mille mees oli pärinud isalt või naine emalt. Selle väe ehk mangu allikas oli füüsiliselt olemas ,,nõia" kõhus või kasvajana tema maksa küljes siis oli see ovaalne mustjas muhk, mille seest võis leida igasuguseid pisikesi asju, või karvane hammastega kera.
annaabi.ee 
