Prantslasi kurvastab nende keele hääbumine ja inglise keele esiletõus. 3.2 Religioon Ametlikku usundit Prantsusmaal ei ole, ehkki umbes 80% kodanikest on sündinud katoliiklikus peres. Kuna pool riigi neljast miljonist võõrmaalasest on araablased või aafriklased, on linnades palju hiljuti ehitatud moseesid. Umbes protsent prantslastest on päritolult juudid. Olgugi, et enamik neist on ühiskonda sisse elanud, on nad viimasel kümnendil kokku puutunud üha suureneva antisemitismiga, kaasa arvatud juudi kalmistute rüvetamine, plahvatused nende poodides jne. Prantsuse katolitsism on piirkonniti erinev ning läbi põimunud kohalike tavadega. Kogu Prantsusmaal tähistatakse pidupäevi ja pühi, kuid üksnen 16% rahvast käib regulaarselt kirikus. Enamik prantslasi on ristitud ja üle poole neist laulatatakse kiriklikult, kuid pihil käivad vähesed. Alates 19. sajandist peale on kirik olnud riigist lahutatud.
tähenduse. See oli mingi näiline antisemitism. Selline võitlus juutluse vastu oli hullem, kui mistahes võitluse puudumine tema vastu. tekkisid vaid tühjad illusioonid. Sellistele antisemitistidele näis vahel, et kohe-kohe tõmbavad nad juba nööri ümber vastase kaela pingule, kuid see-juures vedas vaenlane neid endid ninast. Mis puudutab juute endid, siis nemad kohanesid lühima aja jooksul sedasorti antisemitismiga, et see muutus nende jaoks palju kordi enam kasulikuks kui kahjulikuks. Kui uus partei tõi sellises vormis rahvuste riigile raske ohvri, siis veelgi enam tuli tal patustada saksa rahva püüdluste kaitsmise suhtes. Kui partei ei soovinud kaotada jalgealust Viinis, poleks ta mitte mingil juhul tohtinud olla "rahvuslik". Möödudes pehmelt sellest küsimusest, lootis partei päästa Habsburgide riiki, kuid tegelikult ta just nimelt kiirendas sel teel tema hävingut
annaabi.ee 
