erütrotsüüdid, samal ajal fagotsüteerivad leukotsüüdid haigusetekitajaid, tekitades mäda. 23. Vere hüübimist saab vältida hirudiini lahuse lisamise teel katsutisse. 24. Inimese tähtsamad veregruppide süsteemid on ABO ja Rh. 25. AB0 süsteemi veregruppe määratakse järgmiselt: kasutatakse antiseerumit, kui veri muutub antiseerumis tükkideks- toimub aglutinatsioon ( kokkukleepumine), kui seguneb antiseerumiga korralikult, on tegu sama grupi verega, milline on antiseeerum, kas A või B. Kui veri seguneb mõlemas antiseerumis korralikult, on tegu AB veregrupiga, kui veri mõlema vereseerumiga muutub tükkideks on tegu 0 veregrupiga, see tähendab, et selles veres pole ei A ega B antikehi. 26. Reesuskonflikt tähendab järgmist: kui reesusnegatiivne ema kannab reesuspoitiivset loodet, järgmisele reesuspositiivsele lootele võib olla ohtlik,
Inimestel esineb selline olukord vererakkude M- ja N-antigeenide äratundmisel. Neid inimese immuunsüsteemi poolt toodetavaid antigeene, määratakse sama geeni kahe erisuguse alleelse variandi poolt. M- ja N-veregruppidega homosügoote (AA) saab veretüüpide detekteerimisel selgitada vastavalt anti-M ja anti-N seerumitega (antikehadega), mis annavad aglutinatsioonireaktsiooni (antigeen+antikeha=sade). Heterosügootidel (Aa) esineb aga reaktsioon mõlema antiseerumiga, see tähendab, et mõlemad alleelid avalduvad teineteisest tõltumatult. Nt inimestel on veres kaks antigeeni L ja M. 6 NÄIDE: Rodotendronil võivad olla siiru-viirulised õied. Mõlemad alleelid võivad avalduda. MITMEALLEELSUS=POLÜALLEELSUS - Tunnuse määravad ühe geeni 3 või enam alleeli. Geen võib esineda rohkem kui kahe erisuguse alleelina. NÄIDE: Küülikute kasva värvust kontrollivate geenide alleelid. c – albiino ch – himaalaja cch – tšintšilja c+ - metsiktüüp
tõttu) tavaliselt ei teki. Diagnostika. Diagnoos reeglina sümptomite kulu järgi ajas, tuntud infektsiooniallika identifitseerimisel ja kõige kindlamalt spetsiifiliste seroloogiliste testide alusel. Parim on leida anti-HAV IgM (ELISA, RIA). Viiruse isoleerimist ei kasutata. Ravi ja profülaktika. Levikut vähendatakse potentsiaalselt kontamineeritud vee-toidu mittetarbimisega, kätepesuga. Joogivee kloorimine on reeglina viiruse tapmiseks piisav. Profülaktika antiseerumiga enne või varases inkubatsiooniperioodis (vähem kui 2 nädalat pärast ekspositsiooni) on 80…90% efektiivne kliinilise haiguse ennetamisel. On olemas surmatud HAV vaktsiin, Hiinas ka elusvaktsiin. Hepatiit E viirus Levib peamiselt fekaaloraalselt (E= enteeriline või epideemiline), eriti saastunud veega. Eraldi liik noroviiruste seas, 27…34 nm suur. Kapsiidiga RNA-viirus. Levib ülemaailmselt, aga problemaatiline on eelkõige arengumaades
annaabi.ee 
