Seal kaubeldi, pidutseti ning hukati rahva ees inimesi. Ükskord tapeti üks mees, kiriku vara rüüstamise ning kirikuõpetaja peksmise pärast. Kirikus käidi igal pühapäeval jutlust kuulamas, kes ei käinud, sellele vaadati kohe viltu. Suurema osa hoonetest moodustasid külg küljes kinni olevad elumajad. Puumaju ehitada ei tohtinud, selle eest sai trahvi. Katus oli tavaliselt tehtud saviplaatidest ning ukse kohal ripus märk, mille abil sai teada, kes majas elab. Antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused, eriti suureks ohuks olid ka tulekahjud ja katk. Tallinnas oli 15 sajandil umbes 7000- 8000 elanikku, Tartus aga umbes 5000-6000. Suuremat osa kodanikkonnas moodustasid sakslased. Kaubandus mängis suurt rolli. Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Eksporditi teravilja, kala, karusnahka, kive. Läbi Eesti viidi Venemaale soola, heeringaid, veine, õlut, metallitooteid, luksusesemeid.
Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Kolme maleva manööver- aastail 1215-1221 sõjakäikudel koostatud laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille lõppeesmärgiks oli siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine. Toreida vaherahu- 1212 aastal sõlmitud vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel, mille kehtivus pidi olema 3 aastat Katk- 14 sajandil levima hakanud nakkushaigus, mis levis üldise antisanitaarse olukorra tõttu. Katku vastu polnud end kuidagi võimalik kaitsta ning haigus tappis nii rikkaid kui vaeseid. Danberg- pärimuse järgi taanlastele lahingus võidu toonud punast värvi valge ristiga lipp, milles sai Taani riigi lipp
Linnade välisilme: · Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. · Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse. · 15. saj kujunesid Tallinnas ja Tartust kivilinnad, Narva ja Viljandi jõudsid niikaugele 16. saj. · Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda. · Üldise antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused. · Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk. · Leeprat e. Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnast eemale asuvatesse spets. hospidalitesse e. seekidesse. Rahvastik: · Tallinnas oli 15 sajandil 7000-8000 elanikku, Tartus 5000-6000 . · Suuremat osa kodanikkonnas etendasid sakslased, elanike arvult oli linnades enim eestlasi.
Linnade välisilme: · Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. · Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse. · 15. saj kujunesid Tallinnas ja Tartust kivilinnad, Narva ja Viljandi jõudsid niikaugele 16. saj. · Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda. · Üldise antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused. · Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk. · Leeprat e. Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnast eemale asuvatesse spets. hospidalitesse e. seekidesse. Rahvastik: · Tallinnas oli 15 sajandil 70008000 elanikku, Tartus 50006000. · Suuremat osa kodanikkonnas etendasid sakslased, elanike arvult oli linnades enim eestlasi.
piirduma muldvallide ja puitpiiretega Võimsaim oli Tallinna linnamüür, mis oli 11 m kõrge ja 2,35 km pikk Ruumikitsikuse tõttu olid tänavad kitsad, elamute krundid samuti Kuna linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda ära mahutada, asus vaesem rahvas elama eeslinnadesse ehk agulitesse Linnaelu keskuseks oli turuplats (mida ääristasid väikesed poed), selle äärde rajati ka tähtsaim ühiskondlik hoone raekoda Üldise antisanitaarse olukorra tõttu laastasid linnasid mitmete haiguste epideemiad, neist hirmsaim oli katk Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnadest veidi eemal asuvatesse spetsiaalsetesse hospidalidesse seekidesse · RAHVASTIK: Tallinnas oli elanike arv 15. sajandil umbes 7000 8000, Tartus 5000 6000, Viljandis veidi üle 1000, Narvas veidi alla selle ja mujal veelgi vähem
annaabi.ee 
