Vabaduses elavad kaelkirjakud tavaliselt 13 aastat, kuid loomaaedades isegi kuni 25 aastat. Alamliigid Vahet tehakse üheksal üksteisele väga sarnasel alamliigil. Alamliigid erinevad üksteisest kasvu, karvastiku mustri ja levila poolest. Alamliigid on: · Võrk-(somaali) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis reticulata) · Angola kaelkirjak (Giraffa camelopardalis angolensis) · Kordofani kaelkirjak (Giraffa camelopardalis antiquorum) · Masai-kaelkirjak(Giraffa camelopardalis tippelskirchi) · Nuubia kaelkirjak (Giraffa camelopardalis camelopardalis) · Rothschildi (uganda) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis rothschildi) · Lõuna-Aafrika kaelkirjak(Giraffa camelopardalis giraffa) · Rodeesia (Thornycrofti) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis thornicrofti) · Lääne-Aafrika (nigeeria) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis peralta) Leviala Kaelkirjak on levinud Aafrikas Sahara kõrbest lõunas
Keenias moodustab mõnikord segakarju savannisebraga. 3.Savannisebra (Equus burchelli) on sebradest kõige tavalisem ja laiemalt levinud liik. Jaguneb neljaks alamliigiks, mida on kerge eristada kaelavöötide arvu ja jalavöötide asetuse järgi. 3.1.Burchelli savannisebra (Equus burchelli burchelli), kes varem elas Oranje vabariigi territooriumil, on praeguseks hävinud. 3.2.Chapmani savannisebral (Equus burchelli antiquorum), kelle levila ulatub Lõuna-Angoolast Transvaalini, on kehal suhteliselt kitsad vöödid, mis laskuvad jalgadele, kuid ei ulatu kapjadeni. 3.3.Selousi savannisebral (Equus burchelli selousi), kes elab Sambias, Lõuna- Rodeesias ja Mosambiigis, on jalad kapjadeni vöödilised 3.4.Boehmi savannisebra (Equus burchelli boehmi), jalad on kapjadeni vöödilised ja erineb eelmisest alamliigist kaelavöötide vähema arvu poolest. Ta on
annaabi.ee 
