See ei pruugi nii olla. Valentsi probleem avaldub kõige enam sporditerminites (nt jooksen tõkkeid). 33. Valentsi vähendamine: passiiv Passiivi marker verbi küljes muudab verbi 2-valentsest 1-valentseks. Passiivist üldiselt räägitakse nominatiiv- akusatiivkeeltes. Mõnikord võivad passiivivormid leksikaliseeruda, nii et neid ei saa enam siduda vastava aktiivi vormiga. 34. Valentsi vähendamine: antipassiiv Ergatiivkeeltes räägitakse antipassiivist, mis kõrvaldab objekti, mitte subjekti. Objekti taandatus vähendab selle mõjutatust. Silverstein: ,,Antipassiiv on ainult ergatiivkeeltes ja passiiv on ainult akusatiivkeeltes." Selle vastu on vaieldud, sest on ka akusatiivkeeli, kus on grammatiline konstruktsioon transitiivse verbi objekti kõrvaldamiseks. Neis keeltes ühildub verb aktiivilauses nii subjekti kui objektiga, seega kaob verbist antipassiivi tulemusel objektiühildumine
subjektiks) Eesti keele umbisikuline kõneviis ehk impersonaal vähendab samuti valentsi, kuid kaotab subjekti. Lapsed loevad raamatuid. Impersonaal: Raamatuid loetakse. Passiiv: Raamatud on loetud. (tähendus muutub?) Antipassiiv: Ergatiivkeeltes räägitakse antipassiivist, mis kõrvaldab patsiendi, mitte agendi. Üks antipassiivi funktsioone on taandada objekti mõjutatus (affectedness), nii nagu eesti keeles: Jahimees lasi karu. (lasi karu maha) Jahimees lasi karu pihta. (läks pihta, aga ei tea, mis juhtus) Nimisõna inkorporeerimine: nimisõna (näiteks objekti, kusjuures tüüpiliselt indefiniitse) saab panna tegusõna sisse
annaabi.ee 
