Põhjustab motoorse ja psüühilise rahunemise, mistõttu kasutusel trankvillisaatorina psühhiaatriakliinikus. Väikeste skopolamiiniannuste korral säilivad tähelepanu, tajumine, mõtlemisvõime ja orientatsioon, kuigi suurtes annustes põhjustab erutusseisundit, psühhootilisi sümptome. Kasutamine – samad kasutusnäidustused, mis atropiinil. Trankvillisaatorina psühhiaatriakliinikus. Rohkem leidabki rakendamist skopolamiini tsentraalne, rahustav, antiparkinsonistlik ja õhuhaigusevastane toime. 2.2.6. H1-histaminoblokaatorid: prometasiin. H1 retseptorite antagoniste kutsutakse ka antihistamiinikumideks, need on nö „klassikalised antihistamiinikumid”. I põlvkonna H1 retseptorite antagonistid on: 1) difenhüdramiin 2) prometasiin 3) kloorfenamiin Toimemehhanism: Konkureerivad, pöörduva toimega antagonistid H1 retseptoritel. Nende retseptorite blokaadist saame siis soovitava „toime”
kõrvalabi. Olulisteks teguriteks igapäevase eluga toimetulekul on posturaalne häire ja dementsus. Parkinsoni tõbi ei lühenda eluiga, kui patsient saab adekvaatset ravi. Algab siis kliiniline pilt rahutreemori, rigiidsuse, hüpo- bradükineesiaga ja edasi tulevad hüpomiimia.. ja viimasena lisanduvad sümptomid nagu psüühika omad ja autonoomse düsfunktsiooni omad. Ravi Lisa uuringud: MRT, KT, PET, SPET. 1. Medikamentoosne ravi - levodopa (kõige efektiivsem antiparkinsonistlik ravim, toimib kõigile Parkinsoni tõve motoorsetele nähtudele, kuna läbib ilusti kõik barjäärid), antikoliinergilised ravimid, amantadiin, dopamiini agonistid, MAO-B inhibiitorid, COMT-inhibiitorid. Kasutatakse ka Parkinsoni tõvega kaasnevate komplikatsioonide ravimeid (nt põiehäirete, seksuaalhäirete, gastrointestinaalsete häirete, liigse süljeerituse, termoregulatsiooni häirete, psühhiaatriliste häirete, unehäirete jm ravis). 2