tõenäoliselt Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. Slaavi hõimud olid sõjakad. Rikaste ja mõjuvõimsate pealikute juhtimisel tegid nad sõjakäike Bütsantsi. Vana-vene riigi tekke küsimus kuulab vaieldavate probleemide hulka. On kujunenud kaks teooriat: normannistlik ja antinormannistlik. Normannistliku teooria pooldajad väidavad, et Vana-Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased olid sel ajal veel metslaste tasemel ja seega võimetud oma riiki rajama. Antinormannistliku teooria pooldajad peavad eeltoodut legendiks, mille mõtles välja kroonik ise(vaata lk 64). Russide nime päritolu seostavad nad ühe idaslaavi hõimuga kes elas Dnepri väikese lisajõe Rossi ääres. Nemad olevatki andnud nime kogu vene riigile ja rahvale. Kuid viimasel ajal on üha enam ajaloolasi tunnistanud Rjuriku ajalooliseks isikuks ja ja viikingite rolli Vene riigi loomise protsessis üsna oluliseks. Vana-Vene riigi tekkeaja suhtes langevad arvamused kokku see on aasta 882.
Novgorodi vürst, Sineus ja Truvor. Peagi kaks viimast(nooremad vennad) surid ja Rjurikust sai põhjaalade ainuvalitseja. Peagi asusid kaks Rjuriku sõjapealiku sõjakäigule Bütsantsi vastu ning ühendasid alad Kiievini kuhu ise vürstideks asusid. Pärast Rjuriku surma otsustas varjaagide konung Oleg ühendada kõika alad kreeklasteni viiva tee ääres. 882 jõudis ta Kiievi alla ja sai kavalust kasutades sealsetest sõjapealikest võitu(Askold ja dir) ja tegi Kiievist oma pealinna. Antinormannistliku teooria tuntumaid toetajaid oli vene teadlane M Lomonossov ja selle järgi oli riigi teke slaavalaste eneste ajalooline looming ja skandinaavlased mängisid selles heal juhul vaid kõrvalist osa. 8. Arheoloogiliste ja kirjalike allikate andmed viikingite osast Vene riigi loomisel. Kirjalikest allikatest kirjeldab viikingite osa kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest" mis normannistliku suuna pooldajate arvates on ka küllaltki täpne ja tõene kirjeldus
annaabi.ee 
