Trooja tugevate müüride juurest otse mereni ulatuval tasandikul. Kilbid kolksuvad üksteise vastu, odad ristuvad, rauda rüütatud või nahkrihmadesse turvistatud mehed põrkuvad omavahel kokku. Õhk, mis veel hiljuti kaikus hõigetest ja solvangutest, on nüüd tulvil oigeid, võiduhüüdeid, väljakutseid ja kaebeid; segunevad surijate ja tapjate, võitjate ja kaotajate hääled. Esimesena langeb Thalysiose poeg Echepolos, noor troojalane, kellel kreeklane Antilochos piigi läbi otsmiku torkab. Pronksi kolinal langeb Echepolos lahinguväljale ning kohe puhkeb tema ümber äge kähmlus, sest selles sõjas röövitakse langenuilt relvad ja suur häbi on jätta seltsimehe surnukeha vaenlase kätte. Liiga pikaks läheks loetleda kõiki sõjamehi, olgu juhte või lihtsõdureid, kes sel päeval lahingus surma leiavad. Juba näib, et pärast esimest kohtumist peavad troojalased vaenlase surve all tagasi tõmbuma, kui kõlab Apolloni hääl:
mees. Patroklos juhtis Achilleuse mehed (mürmidoonid) lahingusse ja nägi ise välja nagu Achilleus. Troojalaste väed lõid hetkeks vankuma, sest nad tõesti arvasid, et lisajõudude eesotsas on Achilleus, kusjuures Patroklos võitles veidi aega väga hiilgavalt. Viimaks sattus ta silm silma vastu Hektoriga, kes ta tappis. Seejärel võttsi Hektor Achilleuse rüü ja pani selle omale selga. Achilleus ootas telgis Patroklose naasmist. Kuid Achilleuse juurde tuli pisarais Antilochos, kes ütles, et Patroklos hukkus Hektori käe läbi. Achilleus oli murest murtud, et isegi ema tõttas teda lohutama. Achilleus tahtis nüüd ise Hektori kättemaksuks tappa. Thetis ei hoidnud poega kinni, kuid palus, et ta ootaks hommikuni, kuna siis toob ema talle uued rakmed. Hommikul sai Achilleus vägevaimad rakmed ja läks ülikute sekka, et neid lahingusse kaasata. Paljud olid viga saanud. Kui nälg oli kustutatud, juhtis Achilleus mehed rünnakule. Zeus asetas
annaabi.ee 
