sajandil Balti provintsides üsna levinud. Ajalooalased artiklid ja uurimused Suure osa Hupeli ajakirjast võtavad enda alla ajalooalased artiklid ja uurimused. Esindatud on mõlemad 18. sajandi Balti ajalookirjutuses eksisteerinud suunad, erudiitlik-antikvaarne ja valgustuslik suund. Siisiki pärineb valdav osa ajalooartiklitest tema kaastööliste sulest; Hupel ise piirdus peamiselt toimetaja ja väljaandja rolliga. Hupeli ajakrijas avaldati arvukalt allikapublikatsioone. Antikvaarse historiograafia alla võib liigitada õpetlasi ja literate käsitleva biograafiliste artiklite seeria. Vähesel määral on Hupeli ajakirjas esindatud modern valgustuslik ajalookirjutus. Hupeli ajakirjas kohtab esimesi arheoloogilisi artikleid. Ajakirja kirjanduslik-meelelahutuslik funktsioon Hupeli taotlusekd oli tõsisesisuline üldteaduslik ja valgustuslik ajakiri, mistõttu ta loobus peaaegu täielikult meelelahutusliku ja ilukirjandusliku lektüüri avaldamisest. Siiski avaldas ta
Eesti rahvameditsiiniga on tegelenud Oskar Loorits oma käsitlustes muinas-eesti vaimuilmast (Loorits, 1989). Kaasaegsetest uurijaist mainitagu M. Kõivat, R. Hiiemäed (vt nt "Eesti rahvausundis toob haigust kurat" Kodutohter, 7/8, 2000. Lk 32,34), M. Kõivupuud (vt nt Rahvaarstid Võrumaalt. Võru: Võro Instituut, 2000), R. Sõukanda jt. Keda huvitavad ajaloolised meditsiinilised (tervishoiulised) tekstid eesti keeles, kuid puudub soov või oskus minna arhiividesse ehk lugeda antikvaarse väärtusega kirjandust, need võivad võtta kätte K.E.v. Baeri doktoritöö eestinduse (Eestlaste endeemilistest haigustest, Loomingu Raamatukogu, nr. 33, 1976). Huvitav lugemispala on 1976. a ilmunud P. E. Wilde Lühhike Õppetus faksiimileväljaandena. Samuti on viimasel ajal kirjastus Ilmamaa oma Eesti Mõtteloo sarjas taasavaldanud mh ka meedikute kunagi kirjutatut (J. Luiga näiteks), väljaspool antud sarja on Ilmamaalt ilmunud ka K. Koniku kirjutiste taastrükk. 27
annaabi.ee 
