proosat kui nt filosoofiast, eetikast, näitleja meisterlikkusest, kunstinäitusest tänu sellele sai temast Euroopa esimene kunstikriitik. Kirjandusse tuli tõlgete kaudu. Prantsuse entsüklopeedia kuna Diderot oskas inglise keelt, anti talle ülesandeks see tõlkida. Diderot hindas väga Sterne'i, tõlkis ta teoseid prantsuse keelde. Tema põhiidee oli siiski Prantsuse entsüklopeedia ise koostada, mitte lihtsalt tõlkida. Diderot jätkab Voltaire ja Montesquie antiklerikaalset hoiakut. Kirjanduse seisukohalt on Diderot' roll üsna ulatuslik. Ta oli esimene, kes pani kirja mõtted sellest, milline peab olema kunst, n-ö reeglid. Kunsti põhiprintsiibiks pidas ta looduse peegeldamise nõuet, peegeldumise idee kandub edasi 19. sajandi Euroopa romaani. Diderolt' pärineb mõte ilu objektiivsusest ja sellest, et kirjandus- ja kunstiteos peavad olema tõepärased. Osa Diderot' kirjutisi on pühendatud draamakunstile. Tema
Õppis juurat, meditsiini ja matemaatikat. Pariisis õppis Inglise filosoofiat. 33 aastaselt esineb oma esimeste filosoofiliste töödega. 1746 a ilmus ,,Filosoogilisede mõtted,, ja 1747,,Skeptiku jalutuskäik". Jalutuskäik on huvitav pealkirja osa, sest jalutuskäik või sihitu uitamine on üks Euroopa paljude inimeste tegevus tol ajal. Jalutuskäik looduses nt. Need teosed on suunatud kiriku autoriteetide vastu. Diderot jätkab Voltaire ja Montesquie antiklerikaalset hoiakut. Astub ka sammu edasi loobudes nendest seisukohtadest? ja sulgudes ateistlikule positsioonile. Tähelepanuväärseks teoseks ,,Kiri pimedatest neile, kes näevad". Siin Diderot räägib mõistuse ja meelte poolt omandatud teadmiste suhtest. Peategelane on protagonist, pime matemaatik, kes surivoodil tõestab, et maailmapilti võib luua matemaatiliselt, ilma seda ise kogemata ja nägemata. Siin ta siis räägibki mateeria sõltumatusest vaimust. Arendab edasi mõtet
annaabi.ee 
