· Kirik pidas kontrolli ka teadusele o Tõeline teadus on teoloogia, mis allutab kõik teised o Ei tule uurida elu ja loodust vaid pühasid raamatuid, kuna need on jumala poolsed sõnumid inimestele · Elu võibki olla inimesele mõistmatu, kuna inimese mõistus ei küündi selleni · Pühakiri ei saa eksida, elu eksib o Alates XIII s mil hakati antikkaja teadlase Aristotelese formaalsele loogikale lähtuma, hakkas ka kirik teadust rohkem aksepteerima Ketser - ei usu jumalat Vaimud ja nende tegevus · Vaimuliku seisuse suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus o Naisi ei võetud vaimulike hulka o Vaimulikud mehed ei tohtinud abielluda, ega omada perekonda (kõrgvaimulikud ja mungad algul) · Peamine ülessanne oli kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine
Kogumik 'Ajalugu' (Historia), 40 raamatut. Arvas, et riigi tekkimine ja riigivormide vaheldumine on loomulik protsess, mis allub loodusseadustele. Ühiskonna tekkimise põhjuseks pidas üksikisiku nõrkus, mis sunnib teda liituma omasugustega ning füüsiliste ja hingeliste omaduste põhjal kerkib esile juht, kellest saab aja möödudes kuningas. Ideaalseks riigiks pidas kolme riigivormi ühendust (monarhia, aristokraatia ja demokraatis). Keskaja ideed Rooma keisririigi ajastul sulas antikkaja riigi- ja õigusekäsitlus kokku kristlik-religioosse maailmavaatega. Domineeris religioon. Keskne idee: jumal on maailma ja inimese looja, tema seadused on inimese tegevuse ja ühiskonnaelu alus. Riigiõpetliku kuju andis sellele konseptsioonile aurelius Augustinus. Aurelius Augustinus (354 -430). Arvas, et tõde tunnetatakse mõistusele rajatud mõtlemise kaudu. Teda peetakse teoloogilis-kristliku tunnetusteooria rajajaks. De Civitate Dei (413-427). Lahutas poliitikast religiooni ja moraali
annaabi.ee 
