Serotüpeerimist pole üldiselt vaja, aga tehakse neutraliseerivate seerumitega. Seroloogia on ebapraktiline. Ravi ja profülaktika. Nasaalsed vasokonstriktorid? Eksprerimentaalsed ravimid, mis seostuvad retseptorit siduvasse vakku. ICAM-1 analoog potentsiaalselt antiviiruslik preparaat? Ninasisene interferoonimanustamine võib anda lühiajalist tulu. Ei ole hea kandidaat vaktsiini väljatöötamiseks – palju serotüüpe, ilmselt antigeenne drift, sIgA vajadus, antikehavastuse möödumine. Pealegi haigus võrdlemisi leebe. Profülaktikas kätepesu, esemete desinfektsioon. Viirused mõmm :) 05/06 Enteroviirused Üldist. Virulentsus. Ümbriseta ikosaeedrilised mRNA viirused. Replikatsioon tsütoplasmas. Fekaaloraalne levik. Haiguse määrab koetropism, viiruse tsütolüütiline võimsus. Sisenemisväratid ülemised hingamisteed, oropharynx, GI trakt
lammaste, kitsede, koerte ja kassidega. Enamasti saadakse haigus inhalatsioonil, võimalik ka saastunud piimaga. Puugid ei ole oluline vektor. Ülemaailmse levikuga, sesoonsuseta. Haigused. Põhjustab Q palavikku, selle väljendused on järgmised. • Äge: gripilaadne sündroom, atüüpiline pneumoonia, hepatiit, perikardiit, müokardiit, meningoentsefaliit • Krooniline: endokardiit, hepatiit, kopsuhaigus, rasedate infektsioon. Diagnostika. Antikehavastuse (MIF, ELISA, KSR, mikroaglutinatsioon) tuvastamine I ja II faasi antigeenide vastu on valikmeetod. Endeemilistes piirkondades ka PCR. Ravi ja profülaktika. Tetratsükliinid on ägeda infektsiooni valikravimid, kroonilise puhul kasutatakse rifampiini ja TMP–SMX või doksü kombinatsiooni. Faas I vaktsiinid on protektiivsed, manustatakse enne inimese/looma kokkupuudet Coxiellaga.