Michelangelo Elulugu: Micelangelo, õieti M. Bounaroti, itaalia kujur, maalikunstnik, arhitekt ja luuletaja sündis 1475.aastal Arezzo lähistel ja suri 1564.aastal Roomas. Õppis Firenzes 1488-89 D.Ghirlandaio juures maalikunsti ja 1489-90 Berto di Giovanni juhendusel skulptuur. Tutvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideega. Töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-95 Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas. Micelangelo kujunemist mõjutasid antiikskulptuur ning Donatello, Giotto di Bontone, Masaccio ja J.della Quercia teosed. Looming: Tema mitmekülgne looming moodustab itaalia renesansskunsti tipu. Varased teosed kajastavad heroilist usku inimvõimete kõikevõitvusse, hilisemais võib tajuda ka renessansiaja aadete ummiku traagikat. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. Maalide erakordne plastilisus ilmutab autori skulptuurieelistust
Praeguse ajastu postmodernistlik, "fragmentaarne" lähenemine teeb üha vähem vahet, mis on antiikirjanduses klassikaline, ja mis on väljaspool seda. 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle. Renessansi ajal, 15. sajandil taasavastati antiikkultuuri hiilgus, seda aega nimetatigi antiigi taassünniks. Kunstis eriti said eeskujuks antiigist tuntud müüdid ja antiikskulptuur (arvati, et need olidki originaalis valged). Sellest ajast peale on kõigis Euroopas kõneldavate keelte kultuuri- ja teadussõnavaras kasutusel vanakreeka keel. Neologismid polnud mõeldud ilukirjanduskeele jaoks, vaid eelkõige teadus- ja kultuurisfääri jaoks. Näiteks uute teadusharude ja allharude nimed: fraseoloogia, ihtüologia, fonoloogia jne (siit ka uute teadusharude esindajate, spetsialistide
annaabi.ee 
