teostest. Kasutatud on ka ühe välismaa kirjaniku teost ja ühte elektroonilist allikat. Algselt olen välja toonud selle, mis üldse skeptitsism on ning ka selle, kes üldse skeptik on. Skeptikut peetakse selliseks mõttetargagaks, kes ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui ka vastu on võrdselt tugevaid argumente. Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Vana-Kreeka skeptitsismist ja pöörata suuremat tähelepanu antiikskeptitsismi perioodidele, milleks on vanem skepsis, akadeemiline skepsis ja noorem skepsis. Samuti on välja toodud need isikud, kes mängisid mingil perioodil märkimisväärset rolli ja tänu kellele skeptitsism edasi arenes. Üsna suurt tähelepanu olen pööranud just Vana-Kreeka filosoofilise koolkonna rajajale, kelleks oli Pyrrhon Elisest. Pyrrhon oli esimene filosoof, kes võttis skeptitsismi oma filosoofia kesksseks põhimõtteks ja tänu kellele hakkasid ka teised filosoofid skeptitsismist
Skeptitsism on mõtteviis, mis seab argumenteeritult kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. Kui üldiselt arvatakse, et skeptikud kahtlevad kõiges, siis tegelikult nad hoopis kontrollivad ning vaatavad kõike täpsemalt järele. Nende arvates lihtsalt ei saa midagi lõplikult ära otsustada, sest nii poolt kui ka vastu on võrdselt tugevaid argumente. Kuna referaat on üldiselt koostatud Vana-Kreeka skeptitsismist, siis sai autor palju uut teada antiikskeptitsismi perioodidest, nende silmapaistavatest esindajatest ning nende põhimõtetest ja vaadetest. Kõige enam tundusid autori jaoks loogilised skeptik Pyrrhoni vaated ja põhimõtted ning Ainesidemose sõnastatud kümme troopi. Referaadi koostamine oli õpetlik ning arendav tegevus, mille käigus tutvus autor erinevate autorite teostega. Kuna eelnevalt oli autor vaid kuulnud, et skeptik on lihtsalt kõiges kahtleja, siis nüüd sai ta teada palju rohkemat erinevate skeptikute mõtteviiside kohta.
annaabi.ee 
