Ajaloost õpib inimene, et inimloomus on pigem õel ja halb kui hea ning seetõttu tuleb just konkreetsetest näidetest ja reaalsest elust õppida valitsemise kunsti. Ajaloost ülistab Machiavelli kõige enam Vana-Roomat peamiselt selle patriotismi ja sõjakuse pärast, roomlased olid vallutav ja alistav rahvas, mille võim põhines seadustel, rooma õigusel. Keiser Septimus Severus väga heaks eeskujuks, sest oli nii tark kui ka tugev. Ajalooliste eeskujudena on tähtsad aga ka veelgi antiiksema maailma valitsejad, lõpuks saab õppida isegi paavstidest, sest ka nemad on võimule tulnud ja kuidagi võimul olnud ning need paavstid, kes seda edukalt on teinud, ka neist on midagi õppida. Valitsemine on omamoodi teadus, kuid mitte teadus tavapärases tähenduses. Valitseja peab õppima sõjakunsti ka rahuajal, peab õppima tundma riikide ja maade geograafiat, kliimat ja kõike muud, mida võib riigivalitsemisel ja sõjategevuses vaja minna. Machiavellit ei huvita muu, kui vaid poliitika
Ajaloost õpib inimene, et inimloomus on pigem õel ja halb kui hea ning seetõttu tuleb just konkreetsetest näidetest ja reaalsest elust õppida valitsemise kunsti. Ajaloost ülistab Machiavelli kõige enam Vana-Roomat peamiselt selle patriotismi ja sõjakuse pärast, roomlased olid vallutav ja alistav rahvas, mille võim põhines seadustel, rooma õigusel. Keiser Septimus Severus väga heaks eeskujuks, sest oli nii tark kui ka tugev. Ajalooliste eeskujudena on tähtsad aga ka veelgi antiiksema maailma valitsejad, lõpuks saab õppida isegi paavstidest, sest ka nemad on võimule tulnud ja kuidagi võimul olnud ning need paavstid, kes seda edukalt on teinud, ka neist on midagi õppida. Valitsemine on omamoodi teadus, kuid mitte teadus tavapärases tähenduses. Valitseja peab õppima sõjakunsti ka rahuajal, peab õppima tundma riikide ja maade geograafiat, kliimat ja kõike muud, mida võib riigivalitsemisel ja sõjategevuses vaja minna. Machiavellit ei huvita muu, kui vaid poliitika