Skulptuuri iseärasused klassitsistlikul ajal. · Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikajast; · sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed jahedalt, enesessetõmbunud, tagasihoidlikud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või hoopis rõivasteta; · idealiseeritud näojoonte, eriti sirge ,,kreeka" nina tõttu olid kõik omavahel üsna sarnast nägu; · naiste staatuad antiiksammastena pikad ja saledad; · teoste teemad enamasti ammutatud antiikmütoloogiast; · skulptuurid leidsid rakendust ka ehituses (TROFEEKIMBUD!). Milline oli klassitsistlik mööbel? · Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid; · moodi tulid majesteetlikumad lõvi- või kotkapeaga lõppevad toolieendid, ümmargused toolikorjud, looma- või kulli jalga kujutavad mööblijalad;
Materjalidest oli eelistatuim marmor. Oma sileda pinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena. Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel Antonio Canova ,,Amor ja Psyche" üsna ühte nägu. Antiiksammastena pikad ja saledad on naiste staatuad. Teoste teemad on enamasti ammutatud antiikmütoloogiast; isegi oma kaasaegseid portreteerides panid kunstnikud need antiikkangelasi etendama neile anti vastav poos, näoilme ja isegi riietus. Antiikjumalaid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama Võitu, Armastust, Õiglust jne. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes stseenides iga hinna eest jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks.
Preili Riviere Klassitsistlik skulptuur ja tarbekunst Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Oma sileda marmoripinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Antiiksammastena pikad ja saledad on naiste staatuad. Teoste teemad on enamasti ammutatud antiikmütoloogiast; isegi oma kaasaegseid portreteerides panid kunstnikud need antiikkangelasi etendama. Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova (17571822) ning taanlane Bertel Thorvaldsen (17681822), kes lähtusid oma loomingus vaid antiiksetest iluideaalidest. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal, auväravaid kroonisid skulptuursed rakendid