vastavalt leiukohtadele tegi tüpoloogilise rea...??..ehk siis tõi välja kuidas leidis mingi eseme areng aja teljel. Tal õnnestus võrdluse teel kokku saada 6 erinevat perioodi. 1-6. Tema oli tüpoloogilise meetodi rajaja. See on põhimõtteliselt nagu mood tänapäeval kuidas arenevad mingid kleidid, disainid jne tüüpide areng. Heinrich SCHLIEMANN saksa arheoloog põhiteene pani aluse antiikmuististe uurimisele ja ürit tõestada, et teatud antiik eeposed on koostatud teatud ajaloo sündmuste põhjal. Kõige kuuls sai Trooja otsimisega, selle esimese kaevajana ... õnnestus tõestada, et see võik olla ajalool Trooja. Peale selle, kaevas mitmeid legendaarseid paiku Kreekas. Trooja sõja sündmuste aegset kihti ta päris täpselt paika ei pannud see avastati hiljem, aga kaevas Trooja ründajate paika Mükeenes kuningate hauudu...pööras tähelep antiik
väärismetallil. Tänapäeval on arheoloogia ajalooteaduse haru, mis uurib lahtikaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib väljakaevatava põhjal ajalugu. Arholoogia on muutunud tõlgendavaks teaduseks, rekonstrueerib inimkonna ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia. Muinasaeg. Keskaja arheoloogia. Kirjalikke allikad on vähe, arheoloogia annab palju infot juurde. Uusaja arheoloogia. Klassikaline arheoloogia (antiikmuististe uurimine). Arheoloogid uurivad esimeste INIMESTE elu. Esimesed tööriistad tehti 2,6 mln aastat tagasi. Kirjalikud allikad ulatuvad ainult 5000 aastat tagasi. Arheoloogia jagamine uurimisvaldkondade järgi: *Linnaarheoloogia *Asustusarheoloogia *Majandusarheoloogia *Arhitektuuriarheoloogia *Surmaarheoloogia (kalmete uurimine ja tõlgendamine) 1