Miks sa nutad? Üürikene , Ööbik. Keskne ikkagi luulekirjandusele. Jaan Bergmann (1856-1916) isamaalüürika: Eesti muld ja eesti süda ,Igatsus , Uute luuletajate hulgast kerkis esile Jaan Berg- Jutt . Muret teeb ühtsuse puudumine rahvuslikus mann. Kolga-Jaani kihelkonna taluperest pärit J. liikumises Laulu kohus. Koidula taotles Bergmann hakkas juba Tallinna gümnaasiumi kompromissi kahe suuna vahel, nähes lõhenemises õpilasena tõlkima antiikluulet. Bergmann kogus ohtu rahvuslikule liikumisele Ülesse unest! Kolga-Jaanist rahvaluulet. Oma luuleloomingus Lüürikuteekonna lõpetas Enne surma käsitles ta saksa romantikute mõjualusena antud Eestimaale! 1886 kokku võetud isamaalise luule perioodile iseloomulikke teemasid ja motiive, põhimotiivid. suutmata lüürikas mainimisväärselt uut pakkuda.
õpetaja" (I-III, 1887-1888), "Kooli Laulmise raamat" (1878), "Eesti Lugemise-raamat" (I-II,1887- 1888), tegeles eesti keele probleemidega - "Eesti sõnaraamat" (1885), koostas eestikeelse "Maleõpetuse" (1883) ning vastava terminoloogia. Luuletused on Koidulast mõjutatud 26. Süstemaatilise eestikeelse kirjandustõlgenduse tekkimine 19. sajandi teisel poolel (J. Bergmann, T. Sander, K. A. Hermann jt). Jaan Bergmann (1856-1916) - hakkas noorelt tõlkima antiikluulet ja saksa klassikat, tõestamaks eesti keele võimalusi sakslastest kaasõpilastele. Tema värsiteoreetilised seisukohal "Luuletuskunst" (EkmS aastaraamat 1878) andsid luuleharrastajatele teadlikumad alused rahva- ja kunstluule, stiili ja vormi osas. Oma luuleloomingus käsitles saksa romantikute mõjualusena antud perioodile iseloomulikke teemasid ja motiive, suutmata lüürikas mainimisväärselt uut pakkuda. Loomuomane
annaabi.ee 
