ning iludusvõistlus, mille auhinnaks olid oliiviõliga täidetud amforad. Tänapäeval on need sündmused üksteisest lahutatud. Niisiis on Antiik-Kreeka ühest tähtsamast religioosest pidustusest kasvanud välja kaasaja olulisim ja populaarseim spordisündmus, mis seljatab huvipakkuvuse poolest ka maailmameistrivõistused. Sport on üks levinumaid harrastusi ning selle jälgimine rahva seas tuntumaid ja hinnatumaid meelelahutusi üldse. Iga päev kuuleme spordiuudiseid. Antiikkreeklaste usupeo üks osa ning selleks valmistumine treening, sihiteadlik konkreetse füüsilise harjutuse tegemine parema vormi saamiseks ja tulemuse saavutamisek on jõudnud läbi aegade meieni ning muutunud meie elu tähtsaks osaks, mida päevast päeva tehakse, jälgitakse ja propageeritakse. Nii ei ole Vana-Kreeka religioon, kunst ja traditsioonid mitte taandunud pelgalt arheoloogiamuuseumidesse ja ajalooraamatute kaante vahele, vaid on meiegi ühiskond tänapäeval oma igapäevaelus seda ise
elutegevusse. Talupoegade kristianiseerimine oli sageli pealiskaudne ja suutis vaevalt katta arhailise ühiskonna sügavamaid traditsioonilise pedagoogika jooni. Nii kujunes nn rahvakristlus. Talupojad tundsid oma seisuslikku uhkust. Nad olid kindlad, et ilma nendeta ei saaks hakkama ükski teine seisus. 6.6 Keisri alam - Bütsants Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel, tänu sellele säilisid siin ka paljude antiikkreeklaste õpetused ja ideed, samuti teosed. Vaimumaailm avanes usklikule ikoonide kaudu. Ikoon kuulus igapäevaellu, nagu ka kirikusse ning mõjutas harmoonilist usuelu. Ikooni kummardamine oli üks õigeuskliku esma- seid vajadusi. Büstantsis oli kombeks lapsed kihlata väga vara ( tüdrukud 12 aastat, poisid 14 aastat). Abielulepingu sõlmimisel oli kreeka kirikus tähtis veel üks asjaolu: nõuti kinnitust, et pruut ja peigmees ei ole omavahel sugulased.
elutegevusse. Talupoegade kristianiseerimine oli sageli pealiskaudne ja suutis vaevalt katta arhailise ühiskonna sügavamaid traditsioonilise pedagoogika jooni. Nii kujunes nn rahvakristlus. Talupojad tundsid oma seisuslikku uhkust. Nad olid kindlad, et ilma nendeta ei saaks hakkama ükski teine seisus. 6.6 Keisri alam - Bütsants Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel, tänu sellele säilisid siin ka paljude antiikkreeklaste õpetused ja ideed, samuti teosed. Vaimumaailm avanes usklikule ikoonide kaudu. Ikoon kuulus igapäevaellu, nagu ka kirikusse ning mõjutas harmoonilist usuelu. Ikooni kummardamine oli üks õigeuskliku esma- seid vajadusi. Büstantsis oli kombeks lapsed kihlata väga vara ( tüdrukud 12 aastat, poisid 14 aastat). Abielulepingu sõlmimisel oli kreeka kirikus tähtis veel üks asjaolu: nõuti kinnitust, et pruut ja peigmees ei ole omavahel sugulased.
annaabi.ee 
