- eesti noormeeste suunamine usuteaduse õpingutele välismaal - kirikukirjanduse tõlkimine ja välja andmine eesti keeles - katekismuse õpetamise alustamine kogudustes Juhtiv osa Põhja-Eesti hariduselus oli Tallinna koolidel. Tegevust jätkas toomkool, Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool reformiti ümber triviaalkooliks. Kaotati skolastikal põhinenud meetodid. Õpilased jaotati klassidesse, eeskujuks seati humanismiideed, palju loeti antiikklassikute töid.( Andresen 1997,62) Väga kaasaegse meetodina tundub mulle see, et ettenähtud lektüüri alusel korraldati dramatiseeringuid ja vaidlusi. Kasutan võõrkeeleõpetajana taolist võtet sageli oma tundides. On ju dialoogi koostamine ka väike dramatiseering. Lisaks kanti ette värsse ning tehti stiiliharjutusi. Tarkuse ja kõneosavuse kõrval rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Õpilastel oli vaja läbida kolm astet: 1. alamaste (tertia) lugemise selgeks 2
üleminek sooda valmistamiselt keedusoolast (1790). Uus sooda saamise viis suurendas märksa Prantsusmaa tehnoloogilist sõltumatust, sest nüüd ei pruukinud enam sisse osta merevetikatest toorainet Inglise mõjualustest maadest. Mõttelaadi uuenemine Itaalias algas humanistlik liikumine 14. saj. Petrarca ja Boccaccio esilekerkimisega. Enam kui peent loogikat hindasid nad antiikklassikute puhul tundeehtsust ja väljendas ilu. Pooldasid Platoni õpetust. 16. saj. levis humanistlik liikuine Prantsusmaale ja sealt Põhja-Euroopasse. Võrreldes antiikaja lõpu meeleheitega ja keskaja resignatsiooniga oli renessanss rahutu. Uuesti leidis ausameelset tunnustust füüsiline nauding. Ajastu suur prohvet arstist kirjanik François Rabelais (umbes 1494-1553) valis oma Thélème kloostri ideaalse ühiskonna juhimõtteks: tee, mida soovid
annaabi.ee 
