Homeros on kreeka kangelaseeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autor. Tema poeemide tekkimiskohaks võib pidada Jooniat Väike-Aasias, kuna "Ilias" ja "Odüsseia" on üles kirjutatud vanajoonia murdes. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros kasutas kirja. Pole siiski võimatu, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Valisin Homerose sellepärast, et ta oli esimene antiikkirjanik kes pähe tuli ning arvasin, et tema kohta leidub ka piisavalt materjali referaadi koostamiseks. Ta on kuulsate teoste ,,Iliase" ja ,,Odüsseia", mida ise kirjanduses õppinud olen. Minu arvates on Homeros üks parimatest antiikkirjanikest, keda mina tean. 5 Kasutatud materjalid: http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/homeros.htm http://viko.saue.edu.ee/2/materials/download/25 http://viko.saue.edu
Väljapoole linnamüüre kerkivad elamud ja suvelossid (Itaalias villad). Muutus majade ruumikorraldus, tihti sisseehitatud gooti mööbli asemel võetakse kasutusele otstarbekas ja liigutatav mööbel, mis muutub üheks jõukuse näitajaks. Ülemkihtides võetakse söögilauas kasutusele nuga ja kahvel, riietuses taskurätt. Arhitektuuriga seoses on meelde jätta neli nime: Alberti, Bramante, Vignola ja Palladio. Varasemast on juba tuntud Vitruvius (Rooma arhitektuurikroonik, 1. saj, antiikkirjanik, keda palju eeskujuks võeti). Vitruvius oli kirjutanud arhitektuuri kümme teost (Libri decem de architectura), mis käsitlesid mingil määral ka aeda; nende käsitluste põhjal sündis taas ulatuslik renessansi arhitektuurialane kirjandus. Vitruviuse teooriat arendas edasi humanist ja arhitekt Leon Battista Alberti (1404-1472), kirjutades kokku mitmeid raamatuid (Neli raamatut arhitektuurist) ning needki käsitlesid aeda lisaks arhitektuurile. Oma teostes toob ta muuhulgas
annaabi.ee 
