või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või kritiseerida. Põhilised küsimused mida esitatakse on miks, milleks, kuidas ja kas saab paremini. Selliste küsimuste üle on mõtiskletud üle maailma ning nii mõneski kohas on kujunenud välja filosoofilised traditsioonid. Selle alusel püüan lahti seletada, mida tähendab üldmõistes filosoofia. Tutvustan selle algust, rajajaid ning keskendun rohkem filosoofia juurtele ehk antiikfilosoofiale. 3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia, mis tähendab kreeka keeles tarkusearmastust, vanakreeka filosoof Pythagoras. Filosoofia algab üleminekuga müütiliselt mõtlemiselt loogilisele mõtlemisele. Müütidel ja pärimustel põhineva maailma seletamiselt minnakse järk-järguliselt üle ratsionaalsetele põhjendustele
5.7.Rudolf Otto mõju Rääkides allikatest, mis on seotud Jungi vaadete kujunemisega, ei saa kuidagi mööda Rudolf Otto nimest. See võrdlev usundiloolane ning teoloog on mõjutanud mitmeid mõjukaid teolooge ja filosoofe 20. sajandil. Jungi puhul on mõju päris mitmene. Esiteks rõhutab Otto usulise kogemuses irratsionaalset külge. Oma kõige mõjukamas teoses ,,Das Heilige" (inglise keeles ,,The Idea of the Holy") selgitab ta, et tuginedes antiikfilosoofiale, armastab teoloogia luua Jumalast ratsionaalseid kontseptsioone. Kuid sõnalised kirjeldused, mis räägivad Jumala atribuutidest või iseloomust, on vaid antropomorfsed analoogid, mida ei saa võtta täpsete vastetena. ,,Kõigil neil juhtudel seisab ,,ratsionaalne" element esiplaanil ja tihti tundub, et midagi rohkemat polegi." (OTTO 1992:2) Kuid on selge, et usuline kogemus kujutab enesest unikaalset inimkogemuse kvaliteeti, mis
annaabi.ee 
