Aristoteles: hea elu on vaimse tegevusega täidetud elu Seneca: hea elu on vooruslik elu Leibnitz: hea elu on oma võimete pidev täiendamine Mitte elu ise pole väärtuslik vaid ainult hea elu. See, mis loeb, on elu kvaliteet. Sofistid leidsid, et hea elu on see, mida keegi heaks peab. Sokrates kritiseeris, kelle meelest on võimalik öelda, milline elu on objektiivselt hea. Lisaks leiab ta, et hea elu küsimusega tegelemine ongi hea elu. Aristotelese arvates on õnn hästi elamine. Antiikfilo ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Hea elu temaatika sisaldas automaatselt ka hea tegutsemise temaatika. Seega, vaid õiglane inimene saab olla õnnelik. Õnn Õnnelik juhus Eudaimonia tyche Beatitudo, felicitas fortuna Happiness luck Glückseligkeit glücklicer Zufall Aristotelese eudaimonia hõlmab kogu elu, mitte ei tähenda õnnelikke hetki või eluperioode.
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud
annaabi.ee 
