ja nendega võitlemiseks loodi XIII sajandil inkvisitsioonikohus. Kõrgkeskajal kuulus haridus jätkuvalt peamiselt kiriku mõjusfääri. Kuid rajati ka ilmalikumaid linnakoole. XI-XIII sajandil arenesid mitmest linnakoolist ülikoolid. Varased Euroopa ülikoolid olid õpetajate ja õppijate ametiühendused. Õppetöö põhines seitsmel vabal kunstil ja neljal klassikalisel teaduskonnal, teadus- ja suhtluskeeleks oli ladina keel. Keskaegset teadlaste arusaamad põhinesid enamasti antiikautoritel, kelle seisukohti püüti ühildada kristlike usutõdedega. Hinnatumateks uurimisvaldkondadeks olid seega usuteadus ja filosoofia (skolastika). AASTAARVUD 476- Lääne-Rooma langemine 493- 496- Frangi riigis võeti vastu ristiusk 732- võit Poitiersi lahingus- Karl Martelli juhtimisel löödi tagasi araablaste sissetung Euroopas 754(6)- moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik (Pippin Lühikese abil) 768- Frangi riigi eesotsas kuningas Karl Suur 800- Karl Suur krooniti Rooma keisriks
harunev. Lehed silmapaistvalt õhukesed, pealmiselt pinnalt rohelised, alumiselt pinnalt lillakas või sinakasroheline, kanneljalt sulglõhised. Kollased õied (5 tk.) on korvõisikutes, õisikud väikesed, umbes sentimeetrise läbimõõduga. Õitseb juulis ja augustis. Viljaks on lendkarvadega seemnised. Paljuneb seemnetega. Ei oma teadaolevalt praktilist väärtust. KÜLMAMAILANE Veronica chamaedrys; nime päritolu: arvatakse, et nimi tuleneb antiikautoritel püha Veronica järgi, kelle nimi omakorda on nähtavasti tuletatud ladinakeelstest sõnadest verus tõeline, õige ja unicus ainus, ainulaadne. Chamaedrys tuleneb kreekakeelstest sõnadest chamai maapinnal, madal, drys tamm; niisiis kääbustamm (nähtavasti lehe kuju järgi). Eestikeelne nimi pärineb J. Kunderilt, sest taime kasutati mailaste e. maaliste ("maa-aluste vaimude teki- tatud" vistrike) vastu, mis tulevad maa peal lamamisest. Sugukond mailaselised.