Renessanss 16.11.06 Ranesaanssi sünnimaaks on Itaalia 14. saj kuna seal on antiikarhitektuur nii lähedal sest renssanssarhitektuur võtab eeskuju aniigist. renessanssi võib jagada kolme perioodi 1) eelrenessanss 14 saj 2) vararenessanss 15 saj 3) kõrg renessanss 16 saj Renessanss lõppeb Manerismiga peale 1530 aastaid. Algul kunsti pealinnaks Firense hiljem keskuseks Rooma ja edasi Veneetsia. 16 sajndiks on jõudnud kogu euroopasse. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Kasutatakse palju antiigist võetud
· Kreeta saarel · Knossose loss koosnes sadadest suure paraadõue ümber koondunud ruumidest. - troonisaal - sammassaalid - vaateterrassid - vannitoad (laitmatu veevärk ja kanalisatsioon) - vannitoad, mille veejuhtmestik on säilinud · Lossi plaan oli väga keeruline, loss oli mitmekorruseline · Seinad laoti ilma mördita sidumata kividest · Laiad trepid · Aknad puuduvad, valgus laest · Sambad peenenevad ülevalt alla Antiikarhitektuur: Kreeka, Rooma Ajastu ja levik 1000 eKr 500 pKr Vahemeremaad (Hispaania, Itaalia, Sloveenia, Türgi, Prantsusmaa jne.) Euroopa kultuuri häll Teaduste areng Kunst Haridus Sport Teater Kreeka Templeid ehitati jumalate auks Linnade ehitamine Priene, Mileetos, Pergamon Elumajadel korrapärane ja ülevaatlik ülesehitus Taevast võlvitud kreeka tempel kutsus esile loodusega vahetus seoses viibimise tunde Isikukultus ja ainuvalitsejate austamine Arhitektuur Oluline oli templiehitus
saj. vallutasid araablased Süüria, Palestiina ja Põhja-Aafrika, 11.saj. haarasid türklased oma valdusesse Bütsantsile kuulunud Väike-Aasia alad. Ristisõdijad vallutasid Konstantinoopoli 1204.a. ja pool aastasada oli Bütsants jaotatud mitmeks väiksemaks riigiks kuni ta 1261.aastal taasühendati. Viimane õitsenguperiood kestis vähem kui kaks sajandit, sest 1453.a vallutasid türklased Bütsantsi lõplikult. Bütsantsi arhitektuuri lähtekohaks on antiikarhitektuur ning sellest võrsunud varakristlik sakraalne ehituskunst. Olulisemad saavutused kuuluvadki kultusehituste valdkonda, levinumaks ehitustüübiks saab ristkuppelkirik (põhiplaanilt võrdharulise kreeka risti kujuline ehitis, mille ristumiskohas ja ristiharudel olid kuplid). Palju oli ka ümmarguse ja hulknurkse põhiplaaniga tsentraalehitisi. Basiilikate lahenduses toetuti otseselt varakristlikele eeskujudele, uue nähtusena ilmus nelinurkse või ümmarguse põhiplaaniga kampaniil e.
annaabi.ee 
