8)Caesar- Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Märkmed Gallia sõjast" ja ,,Märkmed kodusõjast", mõlemad räägivad sõjast. 9)Cicero- Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. 10)Homeros- oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. Tema eluaeg ei ole teada. Herodotose hinnangul elas Homeros 400 aastat enne teda, see on siis umbes aastal 850 eKr. Teised antiikallikad väidavad, et ta elas lähemal arvatavale Trooja sõja ajale, seega 12. sajandi eKr alguses. Enamik tänapäeva uurijatest paigutab ta 7. või 8. sajandisse eKr. 11)Rooma kirjanduse seos vanakreekaga-Rooma kirjanduse võttis üle kreeka kirjandusest pärit zanrid, ainestiku, stiili; kreeka kirjandust tõlgiti ladina keelde. Rooma kirjandus lähtus kreeka eeskujudest. 12)Rooma kirjanduse roll euroopa kirjanduses-Rooma kirjandus oli vahelüliks kreeka kirjanduse ja teiste
vaid näilikku, killukesi maailmast. Koos loobumisega igivanast kreeka selgusest, sattusid nad idamaise müstika mõju alla. IV sajandi esimene suurmeister plastikas oli Skopas, kes materjalina kasutas üksnes marmorit. Just Skopas esineb teerajajana uue, dünaamilise stiili tekkimisel ja kehaliste ning hingeliste kirgede kujutamisel. Tuntumad osaliselt säilinud tööd on "Tantsiv menaad", "Hermes" Artemisioni samba soklilt ja haavatud sõjamehe pea. Antiikallikad jutustavad veel Skopase teistest arvukatest töödest, millest suur hulk olid figuuririkkad grupid; neist pole aga jälgegi järel. Teine Skopase kaasaegne on Praxiteles, kelle kuulsaim säilinud töö on "Hermes", mis leiti väljakaevamistel Olümpias, aga osutus kreeka originaali asemel hilisemaks koopiaks. Siin on kehastatud jumalate saadikut mitte jumaluse või ideaalkujuna, ei austamise ega jumaldamise
sajandil põhjapoolsete stepirahvaste rünnakute tagajärjel) ja Iraanis lõi lahku kohalikku päritolu Partia dünastia. Väike-Aasias lõpetas Seleukiidide domineerimise Pergamoni ja Pontose hellenistlike kuningriikide teke 3. 2. sajandil, Taga-Kaukaasias aga Armeenia esiletõus. Süürias ja Mesopotaamias, kus paiknesid pealinnad Antiookia Orontese ja Seleukeia Tigrise kaldal , rajasid Seleukiidid pikaks ajaks küllalt stabiilse võimukorralduse. Antiikallikad nimetavad Seleukiide peamiselt Süüria kuningateks. Võimu korraldamisel tugineti Pärsia riigilt päritud maksu- ja satraapiate süsteemile. Seleukiidid ei näidanud ennast küll Pärsia kuningate võimujärglastena, rõhutades selle asemel oma seost Aleksander Suurega ja lugedes oma esiisaks Apollonit. Sellegipoolest esines Antiochos I (281 261) Babülonis traditsioonilise Babüloonia kuningana, soosis kohalikke kultuseid
annaabi.ee 
