Twain jt) S. töötas ka Rootsi Riiklikus Raamatukogus. Nii tema ajakirjanduslikul tegevusel kui ka tööl raamatukogus oli oluline roll kirjanikuks kujunemisel. Esimene võimaldas tal tutvuda kaasaegse Rootsi elu erinevate tahkudega, teine andis talle võimaluse tutvuda huvitavate ajalooliste dokumentidega, mis suunas tema huvi ajaloo vastu. 1860ndate lõpus 1870ndate alguses kirjutas S oma esimesed näidendid - 1870 3-vaatuseline religioosne draama "Vabamõtleja", antiigiteemaline "Hermione", kuid neid ei lavastatud. Neis näidendeis on nähtud juba S. hilisematele näidenditele omaseid jooni - klassikalise tragöödia elemendid: tegelaseks on tugev isiksus, ajalooline panoraam jne. Esimene lavastatud näidend oli 1870.a. valminud ühevaatuseline "Roomas", mis käsitleb üht episoodi taani kujuri Bertel Thorvaldseni elust. Huvi saagade vastu avaldus näidendis "Lindprii"(1871), mille tegevus toimub 12.sajandi Islandis
asjalikum kui prantslaste eeposed. Cidi huvitas rohkem materiaalne kasu kui au ja hiilgus. ,,Nibelungid" on kantud teistsugusest vaimsusest ühest küljest võtsid sakslased prantslaste rüütlimentaliteedi üle, samas on säilinud germaani identiteet. Rohkem on maagilisi lugusid 6 draakonitest ja lohedest, võlusõrmustest. Teine levinud zanr oli rüütliromaan. Esimene alaliik oli troojaromaan antiigiteemaline (Odysseus, Achilleus jt Homerose tegelased), samas pandud keskaegsesse dekoori. Ajaloolist tõde ei jälgitud. Teine oli aleksandriromaan Makedoonia Aleksandri teemal. See oli eksootiline, kirjutati idamaade muinasjutulistest rikkustest ja üleloomulikest koletistest. Neid kirjutati kaheteistkümnesilbilistes värssides, nn aleksandriim. Bretooni romaan eksitav termin, algselt mõeldi Britanniat (nt kuningas Arturi lood), hiljem sai nime Bretagne'i rahvaste järgi
annaabi.ee 
