3.Rubens-maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi mütoloogilisi ja portreemaale.Maalis oma abikaasat.Kõik teosed kantud elurõõmust ja hoogsast liikumisest,volüümikad naised,lapsed ja hobused. Rembrandt-abiellumise perioodil maalid väga julged ja rõõmsad.Pärast naise surma maalid hingestatud. 4. Rokokoo nimetus tuleneb erineva merekarbi motiivi järgi. 5.Meelelahutuslik suund,eelistati pehmeid värvikombinatsioone. 6. Klassitsism tekkis 18.saj viimasel veerandil Prantsusmaal. 7.Antiigil. 8.Kaunistused: Varaklassitsismis:barokile ja rokokoole omased elemendid ;Kõrgklassitsimis: voluudid, girlandid, medaljonid, trofeekimbud ja hammaslõiked. 11.Historitsism - mõne vana stiili jäljendamine. 12.Delacroix-suur rõhk väljendusvahendite emotsionaalsusel. Rõhutas värvielamusi,lõi kunstiliseks tervikuks reaalse ja sümboolse. Kasutas ohtrasti rohelist ja punast.Tähtsamad maalid on "Chiose veresaun" ja Vabadus viib rahva barrikaadile". 1. Barokk tekkis 16
Töölaulust arenes tavandilaul, kus kujutati miimiliselt inimese tööd-tegevust ja ühiskondliku elu hetki. Viljeldi kalendaarseid tavandilaule, millega tähistati looduse pöördepunkte, nt kevade algus. · Keskaja kirjanduse varasele arengule avaldas katoliku kirik suurt mõju: palju algperioodi teoseid kiriklikku päritolu. Kiriku rüpes tekkis kultuslik draama. Varane historiograafia ja didaktiline kirjandus järgisid ladinakeelse kloostrikirjanduse eeskuju. · Antiigil oli otsene mõju kirjandusele, nt varases rüütlilüürikas on Ovidiuse mõjud; rüütliromaanide ja jutustuste eelastmeks kujunesid Vergiliuse ,,Aeneise" töötlused ja Makedoonia Aleksandri legendid. 5.13.saj tekkisid paralleelselt ja eraldiseisvatena rahva-, rüütli- ja vaimulik kirjandus neid segab linnade tõus 12.saj paiku, mis muudab kirjanduse üldpilti: linnakirjandus ja kunst arenevad kiiresti ja haaravad juhtiva koha. Vaimulik kirjandus kaotab
Maailm koosneb paljudest arvamustest. Autor kannab seda maailmavaadet. Keskne kangelane on intellektuaal.Mõtlev inimene . Alati pole ta aga kõige targem. Lihtsameelsus on ka üks tema joon. Saab lolle küsimusi esitada. Antud teosest pajatab kurjusest humoorikalt. Saatuse hoopidest paranevad kangelased kummaliselt kiiresti. Kujutatakse looduse julmust ja ebainimlikkust. Maavärinad jne. Tasakaalu kurjuse ja headuse vahel ei ole. Pigem kurjus domineerib. Antiigil on kurjuse moment. Tinglikult on võimalik ka õnnelik lahendus või riik luua- optimism. Selles teoses kasutab Voltaire ka täpseid olmedetaile erinevalt teistest teostest. 17.11.2011 Valgustus pole ühte nagu igasugune kultuuriline nähtus. Inglise kirjandusega võrreldes, sentimentalism tuleb sajandi teisest poolest eri maal eri moodi. Radikaalsuse poole pealt läheb ka see kaheks. Voltaire ja Montesquie olid radikaalid. Voltaire kehtestas ennast paljudes valdkondades.
annaabi.ee 
